Kaubanduskoja esimese kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Kaubanduskoda avaldas 2023. aasta esimeses kvartalis kirjalikult arvamust 44 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kõige olulisemad olid rohepöördega seotud teemad, tööõiguse paindlikumaks muutmine ning maksudega seotud ettepanekud.
Lisaks kirjalikele pöördumistele toimus iganädalaselt suhtlus erinevate ametiasutustega ja valitsusega ning kaubanduskoja juhatus kohtus ka erakondadega enne valimisi. Tagades ettevõtluskeskkonna stabiilsuse ning jätkusuutlikkuse, võitlesime ülereguleerimise ja halduskoormuse vastu ning tegime ettevõtete jaoks lihtsaid ülevaateid peagi jõustuvatest õigusaktidest. Saavutasime ka mitmeid töövõite, näiteks pakendiseaduses või seoses uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega. Ühtlasi tegime ettepaneku tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära. Veebruaris toimus ka kuuendat aastat Tööle Kaasa, kus kooliõpilased said tutvuda oma vanemate töökohtadega. (ei ole kindel, et see siia sobib)
Samuti on hea meel anda teada, et ettevõtluskeskkonna arengusse läbi koja liikmelisuse on panustamas juba üle 3500 liikmesettevõtte.
Tähelepanuväärseimad teemad esimeses kvartalis olid:
Tegime ettepaneku tõsta tervise edendamisega seotud kulude maksuvaba piirmäära 250 euroni kvartalis
Pöördusime nii Rahandusministeeriumi kui Sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt 250 euroni töötaja kohta kvartalis. Lisaks tegi koda ettepaneku täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja tervishoiuteenuste ja massaažiteenuste kulutustega, et tööandjatel oleksid tänasest avaramad võimalused toetada oma töötajate tervise edendamist, sh nii vaimsete kui ka füüsiliste tervisehädade ennetamist ja leevendamist. Tutvu ettepanekuga.
Tegime ettepaneku tõsta välislähetuse päevarahade maksuvaba piirmäära
Pöördusime koos Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga uue valitsuse loojate ja erakondade juhtide poole ettepanekuga uuendada välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära regulatsiooni, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast. Tegime ettepaneku tõsta välislähetuse päevarahade maksuvaba piirmäära esimese 15 päeva eest kuni 75 euroni päevas, ülejäänud 16-31 päeva eest kuni 50 euroni päevas. Lisaks pakkusime välja alternatiivse lahenduse kaotada maksuvaba piirmäära erisus päevade lõikes ja kehtestada ühtne piirmäär kõikide päevade eest terve kuu üleselt kuni 65 eurot päeva eest. Tutvu pöördumisega.
Tegime 4 ettepanekut muutuvtunni kokkulepete regulatsiooni muutmiseks
Alates 2021. aasta 15. detsembrist on jaekaubanduse valdkonnas tegutseval tööandjal võimalik teatud tingimuste täitmise korral sõlmida oma töötajaga muutuvtunni kokkulepe ehk leppida kokku tööajas teatud ajavahemikuna. Koja hinnangul on praegused muutuvtunni kokkuleppe sõlmimise piirangud liiga jäigad ning seetõttu tegime sotsiaalministeeriumile mitmeid ettepanekuid reeglite leebemaks muutmiseks. Tutvu ettepanekutega.
Viisade ja elamislubadega seotud menetluspraktikat ja infosüsteeme tuleb muuta kasutajamugavamaks
Siseministeerium plaanib muuta välismaalaste Eestis elamise ja töötamisega seotud regulatsioone, menetlusprotsesse ning ka infosüsteeme. Koda andis ministeeriumile teada, et peab väga vajalikuks selles valdkonnas menetluspraktikate ühtlustamist ja muutmist ning infosüsteemide loomist ja arendamist, et vähendada nii välismaalaste, nende tööandjate kui ka riigiasutuste töökoormust ja tõhustada ka järelevalvet. Lisaks juhtisime ministeeriumi tähelepanu mitmetele tänastele probleemidele ning pakkusime välja erinevaid lahendusi. Tutvu ettepanekutega.
Hilinenud maksete direktiivi muutmine ei lahendaks maksete hilinemise probleemi
Euroopa Komisjonis käivad arutelud, kas ja kuidas tuleks muuta hilinenud maksete direktiivi. Koja hinnangul on maksete hilinemisega teatud probleeme, kuid me ei pea vajalikuks, et Euroopa Komisjon peaks täiendavate regulatsioonidega sekkuma ettevõtete vahelistesse suhetesse. Ettevõtjate vaheliste suhete liiga üksikasjalik reguleerimine võib endaga kaasa tuua hoopiski ülereguleerimise. Tutvu arvamusega.
Käibemaksu digiajastu pakett võib endaga kaasa tuua ettevõtete halduskoormuse ja kulude kasvu
Euroopa Komisjon avaldas digiajastu ettepanekute paketi, mille eesmärk on luua digitaalse aruandluse kohustus, reeglid reisijateveoteenuste ja lühiajalise majutusteenuse platvormide osas ning laiendada käibemaksu ühe akna süsteemi. Muudatuste eesmärk on muuta Euroopa Liidu käibemaksusüsteem ettevõtjate jaoks paremini toimivaks ja pettuste suhtes vastupidavaks. Kaubanduskoda toetab ettepaneku eesmärki, kuid samas näeme selles mitmeid probleemseid kohti. Tutvu ettepanekutega.
Veebilehe taganemisnupu näol on tegemist kuluka lisakohustusega ettevõtja jaoks
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seada veebilehtedel tooteid või teenuseid müüvatele ettevõtjatele kohustuse lisada veebilehele taganemisnupp, mille kaudu saab tarbija toote või teenuse ostust lihtsal viisil taganeda. Varasemalt soovis komisjon sellise kohustuse kehtestada üksnes finantsvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Koda on taganemisnupu lisamise kohustuse vastu mitmel põhjusel. Tutvu arvamusega.
Olime vastu juristieksami nõude kehtestamisele
Justiitsministeerium on koostanud juristieksami seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad alates 2027. aastast teatud õigusametite esindajad (nt advokaadid, kohtunikud, notarid) enne tööle kandideerimist ning mitte advokatuuri liikmetena tegutsevad lepingulised esindajad (juristid) läbima juristieksami. Muudatuse üheks olulisemaks eesmärgiks on muuta õigusametite ja -elukutsete eksamite õigusteaduse magistrikraadile vastav teadmiste ja oskuste kontroll ühiseks juristieksamiks. Kaubanduskoda tõi Justiitsministeeriumile saadetud seisukohtades välja, et soov juristieksami kehtestamisega lahendada ebaühtlase õigusõppe kvaliteedi probleemi ei ole asjakohane ega lahenda tõelist probleemi. Tutvu seisukohtadega.
Koda ei pea õigeks viia kiirkorras ellu hoiu-laenuühistuid puudutavaid suuri muudatusi
Rahandusministeerium viis veebruaris läbi uue kaasamisvooru hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste osas, millega ministeerium soovib pikemas perspektiivis hoiu-laenuühistute tegevuse senisel kujul lõpetada. Koja hinnangul tuleks kaaluda, kas hoiu-laenuühistute probleeme saab lahendada ka vähempiiravaid meetmeid kasutades, näiteks viies hoiu-laenuühistud Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tutvu arvamusega.
Töövõit: ettevõtted ei pea FOKA registrisse kandma tuhandeid uusi seadmeid
Koda tegi veebruari alguses Riigikogule ettepaneku jätta vastu võtmata keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks pannud ettevõtjatele kohustuse kanda FOKA registrisse kuni 20 000 täiendavat seadet, näiteks külmikautod ja soojuspumbad. Riigikogu võttis meid kuulda ning eelnõu jäi seadusena vastu võtmata. Loe lisaks.
Avaldasime toetust muudatustele, mis vähendavad väärismetalltoodetega seotud ettevõtete halduskoormust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli jaanuari keskpaigas välja väärismetalltoodete seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsusega, mis sisaldab mitmeid ettepanekuid kehtiva seaduse uuendamiseks ning ettevõtete halduskoormuse vähendamist. Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige väärismetalltoodete valmistajaid, sissevedajaid ning hulgi- ja jaemüügiettevõtteid. Koda toetas plaanitavaid muudatusi. Näiteks toetasime väärismetalltoodete jaemüügile kehtestatud piirangute kaotamist. Tutvu seisukohtadega.
Eesti seisukohtade kaitsmine ELi õigusloomes peab muutuma läbipaistvamaks
Õigusloomes on järjest suurem osakaal Euroopa Liidu õigusaktidel ning see paneb ka Eesti riigile senisest suurema vastutuse seista ELi tasandil toimuvate õigusaktide ettepanekute läbirääkimistel võimalikult hästi Eesti riigi huvide eest. Huvigruppe kaasatakse üha rohkem Eesti seisukohtade kujundamisse, kuid pärast seisukohtade kinnitamist ei toimu üldreeglina enam suhtlust riigi ja huvigruppide vahel. Seetõttu puudub edasisest protsessist ülevaade ning keeruline on ka näiteks hinnata, kui edukalt kaitsevad meie ametnikud ja poliitikud Eesti huvisid Brüsselis. Andsime sellest probleemist teada ministeeriumitele ja riigikantseleile. Tutvu arvamusega.
Riigi rohepöörde tegevuskava näitab kätte tegevussuunad, kuid täit selgust ei too
Riigikantselei eestvedamisel on valminud riigi rohepöörde tegevuskava, mis näeb järgnevaks kolmeks aastaks ette riigi tegevused rohepöörde elluviimiseks. Koja esitas riigikatseleile tegevuskava kohta 30 tähelepanekut.
Kaubanduskoda on rohepööret toetaval seisukohal. Siiski rõhutasime riigikantseleile saadetud kirjas, et rohepöörde elluviimisel tuleb arvestada enam ja teadlikumalt ka selle praktiliste mõjudega inimeste ja ettevõtete tegevusele. Tutvu arvamusega.
Tegime ettepanekuid muuta paindlikumaks plaanitava varustuskindluse toetusmeetme tingimusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja tulnud plaaniga toetada energiaallika väljavahetamisel ettevõtjaid, kes on olnud enim puudutatud Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest. Koja hinnangul on praeguses toetusmeetme eelnõus toetuse saamise tingimused liiga piiravad ning Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest puudutatuks ei peaks lugema vaid neid ettevõtteid, kes on olnud viimastel aastatel otseselt Ukrainaga seotud. Tutvu pöördumisega.
Ülevaade 01.02.2023 jõustunud äriseadustiku muudatustest
1. veebruaril hakkas uue seadusena kehtima äriregistri seadus ning lisaks jõustus rohkem kui sada muudatust äriseadustikus. Tutvu muudatustega.
Ülevaade 17.03.2023 jõustunud elektrituruseaduse muudatustest
17. märtsil 2023 jõustusid muudatused elektrituruseaduses, mis kohustavad elektrivõrku elektri tootmiseks liitumislepingu sõlminud isikuid alustama reaalselt elektri võrku edastamist või maksma nende jaoks broneeritud võrguvõimsuse eest tasu suuruses 38 000 eurot aastas iga megavoltampri kohta. Tutvu muudatustega.
Ülevaade 01.05.2023 jõustuvatest jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustest
Riigikogu võttis veebruaris vastu jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse, mis toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi ka ettevõtetele. Muudatused puudutavad näiteks ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
Muudatused mõjutavad peamiselt pakendiettevõtjaid ehk isikuid, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendavad kaupa, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa. Muudatused puudutavad ka joogipakendite ja jookide tootjaid, toitlustusettevõtjaid, teatud kaubandusettevõtjaid ning festivalide korraldajaid. Tutvu muudatustega.
Ülevaade 01.07.2023 jõustuvast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest
Selle aasta 1. juulil jõustub uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis muu hulgas mõjutab ka ettevõtteid, kas kasutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. Näiteks tuleb uue seadusega teatud ettevõtetele kohustus teavitada keskkonnaametit ohtlike ainete juhtimisest ühiskanalisatsiooni ning osad ettevõtted peavad rajama eelpuhasti. Tutvu muudatustega.
Ülevaade 01.07.2024 jõustuvast turvategevuse seadusest
Veebruari algul võttis Riigikogu vastu uue turvategevuse seaduse, mis hakkab alates 1. juulist 2024 asendama praegust turvaseadust. Tutvu muudatustega.
Ülevaade ELi 10. sanktsioonipaketist
26. veebruaril jõustus järjekorras kümnes Euroopa Liidu sanktsioonide pakett Venemaa suhtes seoses jätkuva sõjalise kallaletungiga Ukrainale. Tutvu sanktsioonidega.