Kaubanduskoja esimese kvartali olulisemate tegevuste ülevaade

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2024. aasta esimeses kvartalis kirjalikult arvamust 53 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Koja juhatus kohtus veebruaris majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisaloga ning toimus ka teisi kohtumisi ministritega. Koja töötajad suhtlesid iganädalaselt erinevate ministeeriumite, riigiasutuste ja Riigikoguga, et seista ettevõtete huvide eest.

Esimeses kvartalis olid fookuses erinevad maksuteemad. Koda on jätkuvalt kriitiline automaksu ja magustatud jookide maksu osas ning oleme vastu ideele kaotada piirang, et maamaks ei või aastas tõusta rohkem kui 10 protsenti. Omalt poolt tegime ettepanekuid tõsta erinevaid maksuvabasid piirmäärasid, näiteks välislähetuse päevaraha ja tervise- ja spordikulude maksuvaba piirmäära. Rahandusministeerium on asunud neid ettepanekuid analüüsima.

Esimeses kvartalis pöörasime suurt tähelepanu ka halduskoormuse vähendamisele. Kogusime ettevõtetelt ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks ja suhtlesime sel teemal statistikaametiga. Lisaks tegime mitmeid ettepanekuid ettevõtete töökoormuse vähendamiseks. Näiteks on koja ettepanekul jõudmas seadusesse auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmise ettepanek.

2024. aasta I kvartali olulisemad teemad:

Koja ettepanek tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid on jõudmas seadusesse
Rahandusministeerium tuli välja eelnõuga tõsta seniseid audiitortegevuse seaduses sätestatud raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse müügitulu ning varade piirmäärasid 25%. Koda peab piirmäärade tõstmist positiivseks, kuid tegime ettepaneku tõsta piirmäärasid vähemalt 50%. Piirmäärad ei ole tõusnud alates 2016. aastast. Tutvu arvamusega

Oleme automaksu kehtestamise osas jätkuvalt kriitilised
Pöördusime Riigikogu rahanduskomisjoni poole seoses mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga, millega kehtestatakse 2025. aastast iga-aastane mootorsõidukimaks ning ühekordne registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eest.

Praeguses majanduslanguse olukorras on koda vastu igale uue maksu, sh mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Uue maksu kehtestamine vähendab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ega aita kuidagi välja tulla majanduslangusest, vaid töötab sellele eesmärgile vastu. Küsimus on seegi, kuidas mõjutaks uus maks inimeste toimetulekut ning millised mõjud sellele oleksid leibkondadele, kelle jaoks on sõiduauto kasutamine liikumisvabaduse oluliseks osaks. Tutvu pöördumisega

Oleme vastu plaanitavale muudatusele kaotada seadusest nõue, et maamaksu summa võib aastas kasvada kuni 10 protsenti
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on koostanud eelnõu, millega muudetakse maamaksu määramise põhimõtteid nii, et kohalik omavalitsus võiks tulevikus tõsta maamaksu aastas rohkem kui 10 protsenti. Koda on muudatusele vastu, sest see rikub õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet ning suurendab majanduslanguse ajal ettevõtete ja laiemalt ühiskonna kulusid. Lisaks oleme vastu ideele suurendada 2025. aastast äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt  kahele protsendile. Tutvu koja seiuskohaga

Esitasime mitmeid ettepanekuid majanduspoliitika pika plaani täiendamiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud pikaajalise Eesti majanduspoliitika plaani, mis sisaldab üheksat majanduspoliitika juhtimise põhimõtet, mida peaksid erinevad ministeeriumid oma tööplaane ja poliitikat kujundades järgima. Koda peab sellise dokumendi koostamist positiivseks sammuks, kuid samas esitasime selle täiendamiseks mitmeid ettepanekuid alates maksupoliitikast ja õigusloomest ning lõpetades investeeringute ja paindlike töösuhetega. Ministeerium võttis mitmeid koja ettepanekuid ka arvesse. Tutvu ettepanekutega

Magustatud joogi maksu menetlus tuleb peatada
Pöördusime koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Karastusjookide Tootjate Liiduga erinevate ministeeriumite poole seoses magustatud jookide maksu kehtestamise plaaniga. Olime igakülgselt kitsale tootegrupile sihistatud diskrimineeriva maksu kehtestamise vastu, sest sellel on märkimisväärsed regressiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud.

Tõime pöördumises välja, et kuigi maksu üheks eesmärgiks on tõsta rahvatervist, ei viita mitte miski sellele, et rahvatervis paraneks – juhtuda võib sama hästi hoopis vastupidine ning valitud meede on parimal juhul ebatõhus, halvimal juhul aga täiendavat kahju tekitav. Tutvu ettepanekuga

Esitasime ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks
Aastal 2018 lõppes nullbürokraatia projekt ning siis võis kokkuvõtvalt öelda, et tegu oli hea algatusega ning tänada sai kõiki algatajaid ning vedajaid. Sellega saavutused ka suuresti lõppesid, sest paljud põhimõttelised asjad jäid ootama paremaid aegu. Vahepeal on aga aeg edasi läinud ning bürokraatia hulk on kasvanud veelgi, siiski mitte alati meie endi ametnike süül - palju aruandluskohustust tuleb ka Euroopast.

Seetõttu kogusime märtsis ettevõtetelt näiteid ebamõistlikust bürokraatiast. Kõige rohkem ettepanekuid tuli seoses statistikaaruannetega ning seetõttu suhtlesime märtsis statistikaametiga bürokraatia vähendamise teemal. Järgmises kvartalis võtame fookusesse ka teistes valdkondades vohava bürokraatia.

Tegime ettepanku tõsta töötaja tervisekulutuste maksuvaba piirmäära 250 euroni
Pöördusime taaskord Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt 250 euroni kvartalis. Lisaks tegime ettepaneku täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja, näiteks võiks kaaluda tervishoiuteenuste, näiteks vaktsineerimisega seotud kulutuste või tasuliste terviseuuringute kulude, ühtlasi ka massaažiteenuste kulutuste lisamist sellesse loetellu. Rahandusministeerium analüüsib hetkel, kas ja mis ulatuses tõsta praegust piirmäära. Tutvu pöördumisega

Tegime ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära
Pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta tulumaksuseaduses sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 0,30 eurolt 0,45 euroni kilomeetri kohta, kuid maksimaalselt praeguselt 335 eurolt 500 euroni kuus. Rahandusministeerium analüüsib hetkel, kas ja mis ulatuses tõsta praegust piirmäära. Tutvu pöördumisega

Leidsime, et praegune välislähetuse päevaraha maksimaalne maksuvaba piirmäär ei vasta enam ettevõtjate ega töötajate vajadustele
Pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast. Praegu on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Kaubanduskoda palus ministeeriumil tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta. Sellises määras kasv arvestab nii senist inflatsiooni kui ka prognoosi ning lähtub senisest praktikast, kus piirmäära tõstetakse võrdlemisi harva. Rahandusministeerium analüüsib hetkel, kas ja mis ulatuses tõsta praegust piirmäära. Tutvu pöördumisega

2040. aasta kliimaeesmärk peab olema realistlik
Euroopa komisjon tuli mõni aeg tagasi välja soovitusega vähendada Euroopa Liidus aastaks 2040 kasvuhoonegaaside heidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Selline vahe-eesmärk peab tagama, et aastaks 2050 jõuame kliimaneutraalsuseni. Esitasime kliimaministeeriumile mitmeid põhimõtteid, millest tuleb kliimaeesmärgi püstitamisel lähtuda.

Meie hinnangul ei tule 2040. aasta kliimaeesmärkide seadmisel lähtuda üksnes sellest, kui palju tuleb selleks ajaks vähendada CO2-heidet, et jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni, vaid arvesse tuleb võtta ka seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning kes ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Seega tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta näiteks tehnoloogia arengut, aga ka ülemaailmset konkurentsiolukorda. Tutvu seisukohtadega

Leidsime, et raamatupidamise seadusesse ei ole vaja lisada nõuet, et ostja võib müüjalt nõuda e-arvet
Rahandusministeerium tuli välja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis annab kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud ostjatele õiguse nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt e-arvet. Andsime ministeeriumile teada, et ei toeta seda muudatust ettevõtetevaheliste arvete osas. Tutvu seisukohtadega

Meie hinnangul on täitemenetluse kitsaskohtade väljatöötamiskavatsusest puudu oluline teema
Justiitsministeerium koostas täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millega soovitakse lahendada täitemenetluse kitsaskohad nagu näiteks täitekulude sissenõudmine võlgniku pankroti korral, sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamisel, avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel. Koja hinnangul on dokumendis analüüsimata oluline probleem seoses töötasu arestimisakti täitmisega.

Oleme korduvalt Justiitsministeeriumi tähelepanu pööranud tööandjate töökoormust ja kulusid suurendavale probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega, kuid väljatöötamiskavatsusse ei ole see ettevõtete jaoks oluline probleem ja võimalikud lahendused kahjuks jõudnud. Palusime justiitsministeeriumil selle murega tegeleda. Tutvu pöördumisega  

Leidsime haridusseaduse muutmises mitmeid probleemkohti
Haridus- ja teadusministeerium tuli välja seaduseelnõuga, mis tõstab muu hulgas õppimiskohustuse ea 18. eluaastani, piirab täiskasvanute tasuta kutseõpet ning kaotab põhikooli valikeksami ja gümnaasiumi koolieksami. Olime mitmete muudatuste osas kriitilised või täielikult vastu.

Näiteks olime vastu, et ära kaotatakse põhikooli valikeksam ja gümnaasium koolieksam kooli lõpetamise tingimusena. Leiame, et eksamite kaotamine ei aita õpilastel paremini omandada õppekava ega tõsta hariduse kvaliteeti, vaid pigem töötab sellele eesmärgile vastu. Ministeerium võttis meie kriitikat arvesse ning loobus sellest muudatusest. Olime kriitilised ka ideele muuta kõik kutsekeskhariduse õppekavad 4-aastaseks, sest selleks puudub praktiline vajadus, muudatus vähendab süsteemi paindlikkust, toob kaasa ebamõistlikult suured kulud ning muudatuse tegemiseks ei ole piisavalt õpetajaid. Tutvu arvamusega

Reklaamiseadus vajab muutmist
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas reklaamiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis sisaldab mitukümmend ideed reklaamiseaduse muutmiseks. Ideed puudutavad reklaami mõistet ja üldiseid põhimõtteid, aga ka alkoholi, finantsteenuste ja muude valdkondade reklaame. Saatsime ministeeriumile oma seisukohad 15 idee kohta.

Pöördumises tõime välja, et reklaamiseaduse muutmine on vajalik, et suurendada kehtivate reklaamiseaduse mõistete, üldiste põhimõtete ja konkreetsete piirangute õigusselgust ja seeläbi lihtsustada ettevõtjate jaoks nõuete täitmist ning muuta järelevalveasutuste tööd tõhusamaks. Samuti on see vajalik ka seetõttu, et seadus võtaks arvesse reklaami levitamise viise uutes kanalites. Samas rõhutasime, et muudatuste tegemisel tuleb vältida ülereguleerimist. Tutvu seisukohtadega

Olime vastu tarbijavaidluste komisjoni otsuste kohustuslikuks muutmisele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis eelnõu, mis sisaldab mitmeid olulisi tarbijakaitseseaduse muudatusi seoses tarbijavaidluste lahendamisega. Näiteks on edaspidi tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmine kohustuslik ja otsuse sundtäitmiseks on võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Andsime ministeeriumile teada, et oleme vastu komisjoni otsuste siduvaks muutmisele. Tutvu arvamusega

Haiguslehe ajal peaks osalise töötamise võimalus tekkima peale 30 päeva möödumist
Riigikogus võeti menetlusse Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu, mille kohaselt saab töötaja tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel peale kahekuulist haiguslehel olemist töötada haiguslehe ajal terviseseisundile kohandatud töötingimustes. Koda toetas haiguslehe ajal töötamise võimalust, kuid meie hinnangul peaksid haiguslehe ajal töötamise reeglid olema paindlikumad nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Näiteks kui eelnõu kohaselt tekitab töötajal võimalus asuda haiguslehe ajal tööle alates 61. haiguspäevast, siis koda tegi ettepaneku lubada töötamist alates 31. haiguspäevast. Tutvu arvamusega

Põhipuhkused peavad olema võrdselt 28 päeva nii era- kui ka avalikus sektoris
Pöördusime Vabariigi Valitsuse poole seoses plaanitava muudatusega, mis näeb ette, et tulevikus on lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestuseks alati 35 kalendripäeva. Oleme seisukohal, et nii ametnike kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuse kestus peaks olema sarnaselt erasektori töötajatele 28 päeva. Tutvu pöördumisega

Pöördusime õiguskantsleri poole seoses toidu- ja veterinaarjärelevalve tasudega
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda näevad mitmeid probleeme toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra regulatsioonis ning palusid seetõttu õiguskantsleril kontrollida, kas vastav regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Esimeses kvartalis ei saanud me oma pöördumisele õiguskantslerilt vastust. Tutvu pöördumisega

Toetasime investeerimiskonto reeglistiku paindlikumaks muutmist
Rahandusministeerium on koostanud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on muuta eraisikute investeerimiskonto reeglistik paindlikumaks ja väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks. Toetasime plaanitavaid muudatusi ning palusime ministeeriumil eelnõu menetlust jätkata kiires tempos. Tutvu seisukohtadega

Kutsusime ellu algatuse „Oma silm on kuningas“, millega kutsume üles ettevõtteid ja kogukondi üles kinkima kogukonnakoolidele praktilisi loodusteaduste katsekomplekte
Eesti Inseneride Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti haridusstartupi Praktikal algatus “Oma silm on kuningas” kutsub ettevõtteid, kogukondi ja muid huvilisi kinkima koolidele loodusainete õppe- ning katsekomplekte. Algatuse eesmärk on viia põnevad ja praktilised füüsika- ning keemiatunnid igasse kooli, et hoida õpilaste huvi, kergendada õpetajate töökoormat ning pikas plaanis vähendada inseneride ja muude spetsialistide puudust ühiskonnas. Algatusega on praeguseks liitunud 31 kooli üle Eesti. Tutvu algatusega

Erakopeerimise tasu süsteem vajab uuendamist
Justiitsministeerium plaanib teha mitmeid muudatusi autoriõiguse seaduses, näiteks muuta erakopeerimise tasu õiglase jaotamise reegleid. Koja hinnangul vajab erakopeerimise tasu süsteem laiemat muutmist, sest täna kehtiv regulatsioon on aegunud. Vajadus muudatuste tegemiseks tuleneb sellest, et viimaste aastate jooksul on oluliselt muutunud inimeste tarbimisharjumused ning levinud on uued tehnoloogilised lahendused. Näiteks on märgatavalt suurenenud tasuliste voogedastusteenuste kasutamine, mille puhul ei tule õiguste omajatele maksta erakopeerimise tasu. Tutvu pöördumisega