Kaubanduskoja teise kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Kaubanduskoda avaldas 2023. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 46 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kõige olulisemad teemad olid seotud uue valitsuse tulemisega ehk koalitsioonileppe ja seal sisalduva maksumuudatuste paketiga. Lisaks kirjalikele pöördumistele toimus ka iganädalasi suhtlusi erinevate ametiasutuste ja valitsusega. Ettevõtluskeskkonna stabiilsuse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks võitlesime ülereguleerimise ja halduskoormuse vastu ning tegime ettevõtete jaoks lihtsaid ülevaateid peagi jõustuvatest õigusaktidest.
Saavutasime ka mitmeid töövõite, näiteks seoses uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega ning 1. mail jõustunud pakendiseaduse muudatustega. Tänu koja ettepanekule muudeti ettevõtetele leebemaks ka elektri varustuskindluse tagamist soodustava toetusmeetme andmise tingimusi. Ühtlasi tegime ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ja seisime vastu ebavajaliku konkurentsijärelevalvemenetluse loomisele.
Juunis toimusid ka uued juhatuse valimised, kuhu lisandus 5 uut liiget. Samuti on hea meel anda teada, et ettevõtluskeskkonna arengusse läbi koja liikmelisuse on panustamas üle 3500 liikmesettevõtte.
II kvartali olulisemad teemad:
Saatsime ettepanekud uuele valitsusele seoses maksupoliitikaga
Aprilli lõpus pöördusime Vabariigi Valitsuse poole ja esitasime oma kommentaarid ning ettepanekud seoses valitsusliidu koalitsioonileppe elluviimisega aastateks 2023-2027. Muuhulgas saatsime koos tööandjate keskliiduga peaministrile pöördumise, et häid seaduseid ei tehta turbomenetlusega ning ülilühikesed tähtajad mahukate ja ühiskonna osapooli mõjutavatele seaduseelnõudele tagasiside andmiseks rikuvad hea seadusloome põhimõtteid.
Olime vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele 22 protsendini
Olime vastu majutussektori käibemaksumäära tõstmisele praeguselt 9 protsendilt 22 protsendini. Samuti ei pidanud me õigeks, et muudatust menetletakse kiirkorras ja ilma sisulise aruteluta. Juunis tegi riigikogu otsuse tõsta majutuse käibemaksumäära 2025. aastast 13 protsendile. Tutvu koja seisukohaga.
Tegime ettepaneku loobuda krediidiasutuse avansiliste maksetega seotud muudatustest
Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et 2025. aastast kohaldub krediidiasutuste avansilistele maksetele 22-protsendiline määr senise 14 protsendi asemel. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see vähendaks kõikide ettevõtete jaoks laenukapitali kättesaadavaust. Riigikogu otsustas juunis tõsta avansiliste maksete maksumäära 18 protsendini. Tutvu koja seisukohaga.
Olime vastu regulaarsete dividendide tulumaksu tõstmisele 14 protsendilt 22 protsendini
Maksuseaduste muudatuste paketis sisaldus ka ettepanek tõsta regulaarsete dividendide tulumaksu 14 protsendilt 22 protsendini. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see vähendab investeerimiskindlust ja ettevõtete kindlustunnet stabiilse maksukeskkonna osas. Koja ettepanekut ei võtud arvesse ning regulaarsete dividendide erisus kaob 2025. aastast. Tutvu koja seisukohaga.
Tegime ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid
Mai lõpus pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta audiitortegevuse seaduses sätestatud auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, mis on püsinud muutumatuna alates 2016. aastast. Piirmäärade tõstmine aitaks vähendada raamatupidamiskohustuslaste kulusid ja töökoormust. Juunis saime ministeeriumilt vastuse, et ettepanek väärib kindlasti tähelepanu ja rahandusministeerium plaanib auditi ja ülevaatuse piirmäärade muutmise vajadust põhjalikumalt analüüsida. Tutvu koja ettepanekuga.
Seisame vastu ebavajaliku konkurentsijärelevalvemenetluse loomisele
Koda on vastu justiitsministeeriumi plaanile kehtestada konkurentsialaste rikkumiste menetlemiseks uut liiki menetlus ehk konkurentsijärelevalvemenetlus, mille käigus saaks konkurentsiamet ulatuslikud õigused karistada ettevõtteid konkurentsialaste rikkumiste eest haldusmenetluse raames. Tutvu seisukohtadega.
Töölepingu lõpetamise protsess töötaja töövõime vähenemise tõttu ei vaja muutmist
Sotsiaalministeerium on koostanud eelnõu, millega muudetakse töölepingu seadust seoses töölepingu ülesütlemisega töötaja töövõime vähenemise tõttu. Eelnõu kohaselt saab tööandja edaspidi lepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma ning on järginud etteteatamistähtaega. Koda on nendele muudatusele vastu. Tutvu pöördumisega.
Toetame muudatust, mis lubab pikalt haigel töötajal haiguslehe ajal osaliselt töötada
Sotsiaalministeerium tuli välja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille kohaselt on töötajal edaspidi lubatud tööandjaga kokku leppida, et töötaja võib ka haiguslehe ajal vähemalt osalise koormusega töötada, kui ta on haiguslehel olnud kaks kuud. Koda toetab seda muudatust, kuid töötaja ja tööandja kokkuleppevabaduse suurendamiseks tegime ettepaneku, et töötaja võib poolte kokkuleppel asuda haiguslehe ajal tööle ka varem ehk alates 30. haiguslehel viibitud päevast. Tutvu seisukohaga.
Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus peab tagama kaitse ka pahatahtliku teavitamise eest
Justiitsministeerium tuli mai lõpus välja tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu uuendatud versiooniga, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seaduseelnõuna. Koda toetab eelnõu eesmärki ja peab positiivseks, et mitmed koja varasemad ettepanekud on jõudnud eelnõusse. Samas esitasime ministeeriumile eelnõu kohta mitmeid täiendavaid kommentaare. Näiteks tõime ühe võimaliku negatiivse mõjuna välja selle, et inimesed võivad hakata esitama pahatahtlikke, põhjendamatuid ja kuritahtlikke teateid ning sellega võib ettevõtetele kaasneda väga suur kahju. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et sellise riski maandamiseks kehtiksid vajalikud meetmed. Tutvu seisukohtadega.
Roheväidete direktiiv on vajalik rohepesu vähendamiseks, kuid vajab veel mitmeid täiendusi
Euroopa Komisjon on loonud roheväite direktiivi ettepaneku, mis kohustab ettevõtteid esitama toodetel ja teenustel põhjendatud ja kontrollitud keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid. Roheväideteks on näiteks järgmised väited: „30% ulatuses ringlusse võetud plastist valmistatud pakendid“, „süsinikuneutraalne transport“ ja „mesilassõbralik mahl“. Koda toetab direktiivi eesmärki, kuid rõhutas oma arvamuses, et loodav lahendus peab olema lihtne, ei tohi tuua ettevõtetele kaasa ebamõistlikke kulusid ja halduskoormust ning direktiivis sisalduvate nõuete üle peab toimuma ka järelevalveasutuste poolt tõhus ja efektiivne kontroll. Tutvu arvamusega.
E-arvete kasutuselevõtu soodustamisel seaduse abil tuleb arvestada väikeettevõtete kulude kasvuga Rahandusministeerium on koostanud raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille kohaselt tekib raamatupidamiskohustuslasel võimalus nõuda müüjalt tasumiseks e-arve esitamist. Koja hinnangul on plaanitava muudatuse näol tegemist ülereguleerimisega, mis toob kaasa väikeettevõtetele suurema koormuse ja kulude kasvu. Loe arvamust.
Kliimaneutraalsuse saavutamine peab toimuma mõistlikus tempos
Euroopa Komisjon tuli mais välja avaliku konsultatsiooniga, et saada huvigruppidelt arvamusi Euroopa Liidus 2040. aastaks kavandatavate kliimaeesmärkide osas. Kaubanduskoda tõi saadetud vastuses välja, et aastaks 2040 seatav eesmärk kasvuhoonegaaside vähendamisel peaks jääma vahemikku 65 kuni 75 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Tutvu arvamusega.
Varjumiskohad ja varjumise korraldus vajavad selgemaid reegleid
Siseministeeriumis on valminud hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis kehtestab nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele. Koda andis ministeeriumile saadetud vastuses teada, et varjumiskohtade rajamine ja varjumise korraldamine vajavad regulatsiooni, kuid kuna eelnõus on mitmeid ebaselgeid kohti, siis oleme vastu eelnõu kiirele menetlemisele. Näiteks ei ole eelnõus selgelt kirjas, kas ja milliste ehitiste puhul on kohustus rajada avalik või mitteavalik varjumiskoht. Tutvu pöördumisega.
Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis vähendaks piiriüleselt tegutsevate ettevõtete koormust
Euroopa Komisjoni tuli välja ühinguõiguse digitaliseerimist käsitleva direktiivi ettepanekuga, mille eesmärk on kaotada ja vähendada ettevõtete formaalsusi ettevõtete andmete kasutamisel piiriülestes olukordades. Näiteks aitab ettevõtete koormust vähendada ettepanekus sisalduv ELi äriühingu tõendi loomine, ELi digitaalse volikirja kasutusele võtmine ning dokumentide legaliseerimise ja tõlkimise nõuete leevendamine. Koda toetab neid muudatusi. Tutvu arvamusega.
Meie hinnangul tuleb riigil elutähtsa teenuse osutajale pakkuda ka toetavaid meetmeid
Riigikantselei koostas 132-leheküljelise tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis muu hulgas täiendab elutähtsate teenuste nimekirja ja muudab elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume. Koda esitas eelnõu kohta seitse ettepanekut ning leidis, et elutähtsa teenuse osutajate kohustuste kõrval on jäetud tähelepanuta riigipoolsed toetusmeetmed. Tutvu arvamusega.
Väärtuspõhiste riigihangete korraldamine on samm õiges suunas
Koda toetab rahandusministeeriumi plaani võtta kasutusele riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted, mille kohaselt peavad riigihanked muutuma senisest keskkonnahoidlikumaks, sotsiaalselt vastutustundlikumaks ja innovatsiooni toetavamaks. Tutvu seisukohtadega.
Plaanitav kaupade parandamiskohustus peaks olema selgemini ja konkreetsemalt sõnastatud
Koda üldiselt toetab Euroopa Komisjoni kaupade parandamist käsitleva määruse ettepanekut, mille kohaselt tuleb teatud kaupade tootjatele kaupade parandamiskohustus, kui tarbija seda soovib. Peame positiivseks, et komisjoni ettepaneku kohaselt ei ole parandajad kohustatud kaupu tasuta parandama, kuid meie hinnangul võiks ettepanekust selgemini välja tulla, millistes olukordades tuleb kauba parandamist pidada võimatuks. Tutvu arvamusega.
Koja ettepanekul muudeti ettevõtetele leebemaks elektri varustuskindluse tagamist soodustava toetusmeetme tingimusi
4. juunil jõustus toetusmeede, millega riik toetab elektri varustuskindluse tagamist neile ettevõtetele, kes on olnud enim mõjutatud kõrgetest energiahindadest. Toetusmeede võimaldab sellistel ettevõtetel taotleda sõltuvalt ettevõtte suurusest kuni 500 000 eurot toetust taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete paigaldamiseks. Eelnõu esialgses versioonis olid toetuse saamise tingimused praegustega võrreldes oluliselt rangemad. Näiteks pidi toetust taotlev ettevõte olema olnud otseselt seotud Ukraina, Venemaa või Valgevene turuga, kuid koja ettepanekul muudeti toetuse andmise tingimusi leebemaks. Tutvu toetusmeetmega.
Leiame, et teadus- ja arendustöötaja plaanitav toetus ei ole ettevõtete jaoks piisavalt motiveeriv
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas teadus- ja arendustöötaja toetusmeetme eelnõu, mille kohaselt on ettevõtjal võimalik taotleda toetust, mille suurus on kuni 5% teadus- ja arendustöötaja töötasult arvutatud tulumaksust. Taotlust on võimalik eelnõu kohaselt taotleda voorupõhiselt ja üldjuhul kaks korda aastas. Koja hinnangul on toetussumma suurus liiga väike ning see ei motiveeri ettevõtteid teadus- ja arendustöötajat tööle võtma. Tutvu arvamusega.
Tegime ülevaateid peagi jõustuvatest õigusaktidest
Koja juristid analüüsivad pidevalt peagi jõustuvaid õigusakte ning teevad ülevaateid ettevõtete jaoks kõige olulisematest muudatustest. Selle aasta teises kvartalis koostasid koja juristid ülevaate näiteks 1. mail jõustunud pakendiseaduse ja jäätmeseaduse muudatustest. Muudatused puudutasid ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Loe ülevaadet seadusemuudatustest.
Lisaks koostasid koja juristid ülevaate 1. juulil jõustunud uuest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, uuest haiguspäevade hüvitamise süsteemist ning muudatustest seoses töötuskindlustushüvitise maksmise perioodiga.