Kes peab tõendama vara ausat päritolu?

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mille järgi peaks rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu hakkama tõendama vara omanik. Muudatuste eesmärk on suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski vähendamine.

Suurimaks probleemiks on teadmata päritoluga raha

Peamine rahapesu tõkestamise probleemsituatsioon on Eesti krediidi- ja makseasutuste kontodele kantav teadmata päritoluga raha. Vara päritolu uurides on uurimisasutused jõudnud olukorda, kus sellistes skeemides kasutatava raha päritolu ei ole tuvastatav, sest rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastuste saamine viibib või seda ei tule üldse. Seega puudub tihti võimalus algatada skeemis osalejate suhtes kriminaalmenetlust rahapesu kuriteo tunnustel.

Samas puudutavad pankade kõrgendatud meetmed ja hoolsuskohustus, aga kõige rohkem nn tavakasutajaid, ausaid ettevõtjaid ning investoreid, kes on sunnitud Eestis äri tegemisel esitama palju andmeid, millega kaasneb suur halduskoormus ning mitmesugused kulud.

Sellest tulenevalt on Siseministeerium ja Eesti Pangaliit teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks.

Raha päritolu peab tõendama kahtluse olemasolul

Eelnõus toodud muudatustega kohustatakse vara omanikku või valdajat esitama tõendeid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid. Aga seda ainult juhtudel, kus rahapesu andmebüroo on rakendanud piiranguid vara kasutamise ja käsutamise kohta ning olemasolev teave viitab vara päritolu varjamisele. Samuti ka siis, kui vara omanikud ei tee uurijatega koostööd. Näiteks hoiavad menetlusest kõrvale, püüavad vara päritolu või sellega tehtavaid tehinguid tõendada võltsitud või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. Tavalistele isikutele, kes kasutavad igapäevaseid finantsteenuseid, ei lisandu täiendavaid kohustusi tõendada oma vara päritolu.

Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski. Kui senine praktika rahapesujuhtumite tuvastamisel ei ole olnud efektiivne, siis on vajalik seda muuta.

Põhiseaduse kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Sellest tulenevalt lasub süüdistatava süü tõendamise kohustus riigil.

Kaubanduskoda leiab, et eelnõus toodud meede on suure tõenäosusega lühiajalises plaanis tõhus ja avaliku huvide kaalukuse seisukohast väga oluline. Kuid antud muudatuse puhul on tegemist väga olulise erandiga Eesti õigusruumis ja seega on enne seaduse muutmist oluline analüüsida nii riivet põhiseadusega kui ka sellele järgneda võivaid tagajärgi.