Koda hoidis ära ettevõtjavaenulikud seadusemuudatused
Viimastel nädalatel hoidis kaubanduskoda ära mitme ebamõistliku seadusemuudatuse jõustumise. Näiteks loobus riik viimasel hetkel arvutitele ja mobiiltelefonidele täiendava tasu kehtestamisest, tulemata jäävad bürokraatlikud nõuded soolise palgalõhe vähendamiseks, jääb ära põllumaa omanike õiguste kitsendamine ning välismaalt vara saanud isikule ei panda kohustust tõendada vara legaalset päritolu.
1. Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks
Kaubanduskoda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, sest meie hinnangul ei oleks need aidanud kaasa soolise palgalõhe vähendamisele, küll aga oleks tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks sooviti eelnõuga panna tööandjale kohustus koguda ja säilitada andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste kohta.
Koja hinnangul puudub vajadus seadusega reguleerida, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma. Juba täna peavad tööandjad koguma ning erinevatele riigiasutustele esitama infot, mis võimaldab tööandjal ja ka tööinspektsioonil hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.
Toetame igati põhimõtet, et sama või võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu. Meie hinnangul ei toimu soopõhist diskrimineerimist ametikohtade lõikes, vaid need põhjused peituvad mujal.
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas seda eelnõud hetkel mitte edasi menetleda.
Vaata lähemalt, milliseid bürokraatlikke nõudeid sooviti tööandjatele kehtestada.
2. Arvutitele ja mobiiltelefonidele ei kehtestata täiendavat tasu
Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ja teiste osapoolte survel vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni 4-eurost nn tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud maaletoojate ja müüjate halduskoormust.
Muudatuse eesmärk oli maksta autoritele õiglast hüvitist selle eest, et nende teoseid on lubatud tasuta kopeerida isiklikuks vajaduseks autori nõusolekuta. Kaubanduskoda on varasemalt teinud ettepaneku maksta autoritele õiglast hüvitist läbi riigieelarve. Selle lahendusega minnakse nüüd ka edasi.
Tutvu nn tühja kasseti tasu eelnõuga.
3. Riik loobus väärtusliku põllumaa omanike õiguste piiramisest
Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.
Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele. Meie hinnangul on need piirangud vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud.
Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.
Loe lähemalt, milliseid piiranguid sooviti maaomanikele kehtestada.
4. Pöördtõendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
Riigikogu õiguskomisjon otsustas eelmisel nädala lõpetada rahapesu tõkestamist tõhustavate seaduse muudatuste menetlemise. Kõige suuremaks probleemiks eelnõus oli nn pöördtõendamine, mis paneks tõendamiskohustuse vara legaalse päritolu osas selle omanikule. Kui vara omanik või valdaja seda ei tee, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks üheks aastaks.
Pole välistatud, et oma vara päritolu tuleb tõendada ka nendel, kes ei tegele rahapesuga. Näiteks olukorras, kus koostööpartner Valgevenest või Venemaalt on kandnud Eesti ettevõtte kontole raha, kuid pank leiab, et koostööpartner ei ole usaldusväärne ning selgitustaotluse vastus ega tehingu alusdokument, leping, ei ole piisavad. Sellest tulenevalt leiab pank, et ettevõte ei ole suutnud pangale selgitada oma äritegevust piisavalt ning tekibki rahapesu kahtlus, mis võib anda aluse vara konfiskeerimiseks.
Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki vähendada suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid ei saa nõustuda sellise lähenemisega vara päritolu tõendamisele. Sellised laia kasutust võimaldavad põhiõiguste piirangud ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega. Enne normide kehtestamist tuleb väga hoolikalt läbi analüüsida võimalikud mõjud ning nende vastavus põhiseadusele. Antud juhul seda tehtud pole. Seetõttu on väga positiivne, et selle eelnõuga ei mindud edasi.
Vaata, milliseid muudatusi planeeriti rahapesu tõkestamiseks