Koda ja tööandjad soovivad ministri vastuseid panditulumaksu kohta
Seetõttu pöörduti ühiselt rahandusministri poole, et saada vastuseid mitmele kriitilise tähtsusega küsimusele.
Meie arvates on maksukorralduse- ja tulumaksuseaduses praegugi võimalused maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Valitsuse selgituste kohaselt sellised võimalused puuduvad. Riigikohtu lahendid näitavad aga teistsugust pilti. Seetõttu soovisime ministrilt teada, kui palju on maksu- ja tolliamet viimase kümne aasta jooksul olemasolevaid võimalusi kõnealustes olukordades üldse proovinud rakendada.
Tänaseks pole valitsus andnud teada, kui suur on nende hinnangul probleemi ulatus. Seetõttu soovime teada, kui suur summa ettevõtete kasumist on üldse laenudena Eestist välja viidud ja kui suure osa sellest moodustavad juhtumid, mida võib pidada varjatud kasumijaotuseks. See on oluline aspekt hindamaks probleemi ulatuse suurust.
Meile on selgusetuks jäänud ka see, milliseid alternatiivseid lahendusi kaalus ministeerium enne panditulumaksu plaani välja käimist. Kas neid üldse tehti? Lisaks soovime ministrilt vastust selle kohta, kui suur on mõjutatud ettevõtjate hulk ning kuidas see nende tegevust ministeeriumi hinnangul mõjutama hakkab.
Seniste ministeeriumi selgituste kohaselt rakenduks planeeritav panditulumaks juhul, kui laenu võtnud ettevõte ei maksa seda tagasi kahe aasta jooksul. Esiteks soovime teada, millest lähtuvalt on leitud, et maksukohustuse tekkimine on seotud kaheaastase perioodiga. Teiseks soovime teada, millest lähtuvalt on ministeerium leidnud, et panditulumaksu rakendumise korral riigile n.-ö. pandiks tasutava raha eest ei pea riik ettevõtjale intressi tasuma.
Kaubanduskoja ja tööandjate keskliidu hinnangul pole ministeerium seni analüüsinud planeeritava panditulumaksu mõjusid ega uurinud võimalusi, kuidas olukorda seadust muutmata parandada. Kuna valitsus tahab muudatused jõustada juba 1. jaanuarist 2018, siis on mõistetav ministeeriumi rutakus muudatused kiiresti eelnõusse kirja panna. Sellise asjade käiguga me aga nõustuda ei saa.
Rahandusministeeriumile saadetud kirjaga saab tutvuda siin: