Koda on vastu käibedeklaratsiooni lisal esitatavate arvete 1000-eurose piirmäära kaotamisele ja e-arvete kohustuslikkusele

Rahandusministeerium on asunud välja töötama käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud, millega on plaanis ära kaotada 1000-eurone piirmäär käibedeklaratsiooni lisal KMD INF esitatavate arvete andmetel ning kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustus. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta kavandatavad muudatused ära, sest halduskoormus ja kulud ettevõtjatele kasvavad oluliselt, muudatused piiravad liigselt ettevõtlusvabadust, kuid loodetav maksutulu on marginaalne. 

1000-eurose piirmäära kaotamine ei ole mõttekas 

Väljatöötamiskavatsus näeb ette, et tulevikus tuleb käibedeklaratsiooni lisal KMD INF esitada käibemaksuga maksustatavad ostu- ja müügiarved sõltumata arve summast ehk kaotada ära hetkel kehtiv 1000-eurone piirmäär. Selle muudatusega suurenevad eelduslikult riigi tulud käibemaksu laekumisest 4,1 mln eurot aastas.  

Seejuures on väljatöötamiskavatsuses toodud Maksu- ja Tolliameti andmed, mille kohaselt lisavad tehingute andmeid KMD INF-l käsitsi umbes 45% ehk 54 000 käibemaksukohustuslast, st ligi pooled käibemaksukohustuslastest. Muudatuse vajadust põhjendab ministeerium sellega, et andmete käsitsi sisestamisest tekkivate vigade tõttu laekub riigile vähem maksutulu.  

Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et oleme vastu 1000-eurose piirmäära kaotamisele. Viisime ettevõtjate seas läbi ka küsitluse kavandavate muudatuste kohta tagasiside saamiseks ning 82% on vastu 1000-eurose piirmäära kaotamisele. Nimelt toob plaanitav muudatus paljudele ettevõtetele kaasa olulise kulude ja halduskoormuse tõusu, kuid positiivne mõju riigieelarve tuludele on marginaalne.  

Lisaks kuludele raamatupidamistarkvara kasutusele võtmisel, uuendamisel või välja vahetamisel ning käigus hoidmisel, et andmeid ei peaks käsitsi sisestama, tõuseb ka ettevõtete töökoormus, sh andmete käsitsi esitamisest, sest väikesesummaliste arvete arv tõuseb. Kui on rohkem tehinguid deklareerida, siis oht teha vigu hoopis kasvab. Seega ei ole 1000-eurose piirmäära kaotamine mõttekas. 

Lisaks märkisime, et kui Rahandusministeerium soovib selle teemaga edasi minna, siis tuleb põhjalikumalt analüüsida plaanitava muudatuse proportsionaalsust ja põhiseaduslikkust. Samuti mõju ettevõtjatele, sh kui suured on ettevõtjate kulud raamatupidamistarkvara kasutusele võtmisel, uuendamisel, välja vahetamisel, käigus hoidmisel ning kui suur on muudatusega kaasnev täiendav töökoormus (nt seoses andmete käsitsi esitamisega) ettevõtjatele. Lisaks, kuidas deklareerida jaemüügisektori maksekviitungeid ning ettemaksuarveid KMD INF-l ning kui suur on risk, et deklareerimiskohustuse (ja käbemaksu tasumise) vältimiseks luuakse rohkem mittekäibemaksukohustuslastest ettevõtteid. 

E-arvete esitamise kohustus käibemaksukohustuslaste vahelistel tehingutel 

Plaanis on kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele masinloetavate arvete ehk e-arvete esitamise kohustus. Selle kohustuse kehtestamine suurendab eelduslikult käibemaksu laekumist ligi 2,3 mln eurot aastas. 

Kaubanduskoda märkis ministeeriumile, et me ei ole vastu e-arvete laialdasemale kasutuselevõtule, kuna e-arvete kasutamisel on mitmeid positiivseid aspekte, näiteks arved ei lähe kaduma. Kuid oleme vastu e-arvete kohustuslikus korras kasutamisele võtmisele erasektoris. Meie küsitlusele vastanud ettevõtjatest on kohustuslike e-arvete kehtestamise vastu 76% vastajatest. Väljatöötamiskavatsuse järgi on hetkel vaid 7%-l käibemaksukohuslastest äriregistris märge, et nad võtavad vastu e-arveid ning 120 047 ettevõtjale ehk 93% tekib muudatusega kohustus luua e-arveldamise võimalus.  

Muudatus toob ettevõtjatele, kes hetkel raamatupidamisprogramme ei kasuta või kasutavad programmi, mis e-arveid ei toeta, kulutusi raamatupidamisprogrammi kasutusele võtmisel, vahetamisel või uuendamisel ning koolituskulusid.  

Kaubanduskoda on seisukohal, et ettevõtjatele tuleb jätta alles võimalus valida, kuidas nad oma raamatupidamist ja arveid teevad. Näeme, et e-arve kohustuse kehtestamisega piiratakse liigset ettevõtlusvabadust, sellise muudatuse järele puudub praktiline vajadus, oodatav maksutulu on marginaalne ning e-arvete kasutusele võttu saab edendada ka leebemate meetoditega.  

Lisaks märkisime, et kui ministeerium soovib plaaniga edasi minna ning väljapakutud muudatuste täiendav analüüs kinnitab nende ülekaalukat positiivset mõju, siis tuleb kindlasti hinnata ka kavandatud muudatuste eeldatava jõustumise aja mõistlikkust. Nimelt ei ole väljatöötamiskavatsuses märgitud tähtaeg 1. jaanuaril 2027 realistlik, et ettevõtetel oleks võimalik järk-järgult vajalikke muudatusi ellu viia. 

1000-eurose piirmäära kaotamise ning käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamise kavatsusega saad lähemalt tutvuda SIIN.  

Tutvu lähemalt koja seisukohtadega: