Kohalikud omavalitsused vajavad senisest suuremat motiveerimist, et toetada ettevõtluse arengut

Koda esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepanekud, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel saada senisest suuremat tulu piirkondlikust ettevõtlustegevusest ning elavdada ettevõtlust tervikuna. Koja hinnangul ei motiveeri praegune maksusüsteem omavalitsusi arendama ettevõtluskeskkonda, kuna peamine tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, mis laekub ainult elukohajärgsele omavalitsusele. 

Esimeseks ettepanekuks on üksikisiku tulumaksu jagamine tulevikus elukohajärgse ja töökohajärgse omavalitsuse vahel võrdselt. Sama ettepaneku on koda teinud ka mitmetel eelnevatel aastatel. Väljapakutud süsteem suurendaks otseselt omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule ning motiveeriks omavalitsusi koostööle ettevõtjatega. Näiteks, kui ühe omavalitsuse territooriumil hakkab tegutsema uus ettevõte või olemasolev ettevõte suurendab töökohtade arvu, siis tõuseks automaatselt ka selle omavalitsuse tulumaksu laekumine, sõltumata sellest, kas uutele töökohtadele asuvad tööle sama omavalitsuse elanikud või mitte. 

Muudatusele peaks koja hinnangul eelnema mõjuanalüüs, mille põhjal tuleb kaaluda, kas seadusesse tuleks viia ka teatud erisusi. Näiteks võiks teha erisuse Tallinna ja Tartu ning võimalik, et ka mõne neid ümbritseva omavalitsuse jaoks, et nende tulubaas ei suureneks liiga palju ja teisest küljest ei väheneks ääremaadel asuvate omavalitsuste tulubaas.

Teiseks ettepanekuks on keskkonnatasudest senisest suurema osa eraldamine kohalikele omavalitsustele. Hetkel laekub KOV eelarvetesse teatud osa maavara kaevandamisõiguse tasust, vee erikasutusõiguse tasust ning tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Samas saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu kantakse suures ulatuses riigieelarvesse.

Keskkonnatasude jaotumise ülevaatamine aitaks kaasa majandustegevusele, mille käigus toimub maavarade kaevandamine või saasteainete väljutamine. Koda leiab, et vastavalt „saastaja maksab“ printsiibile peaksid keskkonnatasudest laekuvad summad minema sinna piirkonda ja nendele kohalikele omavalitsustele, kus saastamine toimus.

Kuna õhus on jätkuvalt erinevaid maksuteemasid, siis koda on ennetavalt vastu ideele lisada kohalike maksude loetellu turismimaks. Olukorras, kus majutus on alates 2025. aasta algusest maksustatud senise 9 protsendi asemel 13-protsendilise käibemaksumääraga ning ees ootavad muudki maksutõusud, siis ei ole mõistlik kehtestada uue maksuna ka turismimaksu. Sektor vajab praeguses olukorras maksurahu.