Koja töövõidud seoses uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega
1. juulil jõustub uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mille väljatöötamisse oli kaasatud ka koda. Esitasime seaduse väljatöötamise ajal keskkonnaministeeriumile mitmeid küsimusi, kommentaare ja muudatusettepanekuid, kusjuures mitmed koja ettepanekud jõudsid ka seadusesse.
Keskkonnaamet võib anda ettevõttele kuni kaheaastase tähtaja reovee nõuetele vastavaks viimiseks
Ühe olulise muudatusena annab uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus vee-ettevõtjale õiguse lõpetada ettevõttele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumine, kui on täidetud järgmised tingimused. Esiteks peab ettevõtte poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi olema püsivalt nõuetele mittevastav. Teiseks peab vee-ettevõtja andma ettevõttele vähemalt kuuekuulise tähtaja, et ettevõte saaks ümber kujundada tootmise, muuta tootmisprotsessi või muuta ühiskanalisatsiooni juhitava vee koostist.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et keskkonnaamet võib kuuekuulist tähtaega pikendada maksimaalselt ühe aastani. Koda juhtis aga tähelepanu, et nii lühikese tähtaja jooksul ei ole alati võimalik vajalikke tegevusi ellu viia. Näiteks eelpuhasti rajamine ei ole sellise aja jooksul võimalik. Koja ettepanekul pikendati seaduses üheaastast tähtaega kahe aastani (vt 41 lg 9).
Keskkonnaametit tuleb teavitada kord aastas, mitte kord kvartalis
Uus seadus paneb keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjale, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, kohustuse teavitada nende ainete heidete kogus ja sisaldus kord aastas keskkonnaametile (vt § 36 lg 4).
Eelnõu varasemas versioonis oli teavitamiskohustus kord kvartalis, kuid koda juhtis tähelepanu, et nii sage teavitamiskohustus oleks ettevõtetele liigselt koormav. Keskkonnaministeerium muutis seejärel teavitamiskohustuse sagedust harvemaks.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimisel tuleb arvestada ka ettevõtete soovidega
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõus oli algselt kirjas, et ala, kuhu on kavas rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon, tuleb kavandada selliselt, et kõigile selle ala elanikele on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.
Koja ettepanekul täiendati seda lauset põhimõttega, et võimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb lisaks elanikele tagada ka olemasolevatele ettevõtetele, kelle tarbimine on võrreldav elanike joogivee tarbimisega ning ärajuhitav reovesi vastab olmereovee koostisele (vt § 12 lg 1).
Reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtuste määramise reeglid muutusid konkreetsemaks
Koja ettepanekul jõudis seadusesse põhimõte, et kohalik omavalitsus peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sisalduvate ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtuste määramisel lähtuma piirkonna reoveepuhasti suurusest, võimsusest, kasutatavast puhastustehnoloogiast, vooluhulkadest, reovee koostise ühtlustamise võimalustest ning teistest tehnoloogilistest kriteeriumitest (vt § 34 lg 3). Eelnõu varasemas versioonis puudus selline põhimõte.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu tagastamise reeglid muutusid paindlikumaks
Uus seadus võimaldab teatud juhtudel isikutel küsida vee-ettevõtjalt osaliselt tagasi liitumistasu. See on lubatud olukorras, kus ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid.
Eelnõu esialgse versiooni kohaselt ei oleks saanud liitumistasu tagasi küsida isik, kes oli liitumislepingu sõlminud ja liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses tasunud, kuid kes ei olnud veel sõlminud vee-ettevõtjaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingut. Koda tegi ettepaneku lubada ka sellistel isikutel tasu tagasi küsida. See ettepanek võeti arvesse (vt § 23 lg 1).
Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse põhjalikuma ülevaatega saab tutvuda SIIN ning uus seadus on täismahus kättesaadav SIIT.
Kui sul tekib küsimusi uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti juristid@koda.ee teel.