Kuus ettepanekut äriregistri parandamiseks
Kaubanduskoda esitas oma liikmetelt saadud ideede najal justiitsministeeriumile kuus ettepanekut äriregistri teabesüsteemi ja ettevõtjaportaali tänasest veelgi ettevõtjasõbralikumaks tegemiseks, süsteemide kasutusmugavuse tõstmiseks ning ettevõtjatele paremate teenuste pakkumiseks.
1. Äriregistrile esitatavate avalduste näidised ja selgitused
Riik võiks koostada lihtsaid näidiseid kõige levinumate avalduste kohta ning teha need ettevõtjatele elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Näiteks võiks koostada juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avalduse põhja. Eelkõige on näidiseid või selgitused vajalikud väikeettevõtjatele. Selliste näidiste või täiendavate selgituste abil on võimalik kokku hoida ettevõtjate aega, aga vähendab ka Tartu Maakohtu registriosakonna töötajate töökoormust, kui avaldused on õigesti vormistatud ja neid ei ole vaja enam muuta.
2. Nõustamine infotelefoni kaudu
Ettevõtjatel võiks olla võimalus saada äriregistriga seotud teemadel nõu infotelefonilt. Kaubanduskoja liikmed on sattunud olukorda, kus nõu saamiseks on pöördutud nii Tartu Maakohtu registriosakonda kui e-äriregistri infotelefoni poole, kuid ei ole vajalikku abi saanud. Seetõttu näeb koda vajadust tõsta nõustamise kvaliteeti äriregistriga seotud teemadel.
3. Äriregistritele esitatavate elektroonsete materjalide mahu piirang
Teatud juhtudel ei ole ettevõtjatel olnud võimalik äriregistrile esitada suurema mahuga dokumente, sest mahu piirang saab täis.
4. Sisselogimine pangalingi kaudu
Ettevõtjaportaali sisselogimine võiks olla võimalik lisaks ID-kaardile ja mobiil ID-le ka pangalingi kaudu.
5. Päringud äriregistrist
E-äriregistrist on võimalik teha päringuid näiteks piirkonna, tegevusala või müügitulu kohta. Kui isik tellib sellise päringu, siis on võimalik vastavaid andmeid saada ka Exceli failina. Koja hinnangul võiks päringute puhul olla Exceli failis eraldi tulbana ettevõtja ärinimi ilma täiendita, mis viitab äriühingu liigile. Näiteks kui ettevõtja ärinimi on OÜ Firma 123, siis võiks Exceli failis ettevõtja nimena olla Firma 123 ning eraldi tulbas võiks olla äriühingu liik, kus toodud näite puhul oleks märgitud OÜ. Sellisel kujul on ettevõtjal lihtsam äriregistrist saadud andmeid töödelda.
6. Ettevõtja audiitor äriregistris
Täna ei saa olla päris kindel selles, et äriregistrisse kantud ettevõtja audiitor on tõepoolest audiitor, kes auditeerib ettevõtja majandusaasta aruannet. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõtja on unustanud või ei soovi teatud põhjustel audiitorit äriregistris muuta. Sageli ei ole ka audiitorid teadlikud ebaõigetest andmetest ega anna sellest äriregistrile teada. Tegelikud andmed majandusaasta aruande auditeerijate kohta on olemas ettevõtjaportaalis. Seega võiksid ettevõtjaportaalis olevad andmed audiitorite kohta liikuda automaatselt äriregistrisse. Selline muudatus tagab, et äriregistris ei sisaldu ebaõiget infot audiitorite kohta. Samas vähendab muudatus ka ettevõtjate ja audiitorite halduskoormust, sest nad ei peaks edaspidi enam äriregistrile teada andma muutunud andmetest, vaid need andmed uuenevad automaatselt ettevõtjaportaali kaudu.