Kvalifitseeritud tööjõu puudus pole probleem ainult Eestis

Euroopa kaubanduskodade ühendus Eurochambres korraldas juba 25. korda Euroopa ettevõtjate seas küsitluse, et selgitada välja Euroopa ettevõtete järgmise aasta ootused ja murekohad. Selgus, et nii Eesti kui Euroopa ettevõtjad näevad 2018. aastat positiivsemana, kuid suurimate probleemidena nähakse endiselt suuri tööjõukulusid aga ka kvalifitseeritud tööjõu puudust.

Kaubandus-tööstuskoda uuris Eesti ettevõtjatelt, millised on ettevõtjate prognoosid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks uuriti siseriikliku müügi, ekspordi, töötajate arvu, investeeringute ning üldise majanduskeskkonna kohta. Kokku vastas Eurochambresi majandusküsitlusele üle 50 000 Euroopa ettevõtja, 346 nendest vastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitlusele.

„On hea meel tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on nii Eesti kui Euroopa ettevõtjad uut aastat prognoosides üldiselt positiivsemalt meelestatud kui eelmisel aastal,“ ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Siiski on tõusnud nende ettevõtjate osakaal, kes nävad üha suurenevat probleemi kõrgetes tööjõukuludes ja kvalifitseeritud töötajate puuduses,“ selgitas ta.

Kui eelmisel aastal oli kvalifitseeritud töötajate puudus Euroopa tasandil neljandal kohal probleemide olulisuse nimekirjas, siis tänavu on see tõusnud probleemkohaks number kaks. „Nii Euroopa kui Eesti tasandil on märgatava hüppe teinud just vajalike oskusteta töötajate leidmise probleem. Järgmise aasta puhul peavad seda probleemiks 46,3 protsenti Eurochambresi küsitlusele vastanutest. Eelmisel aastal pidas seda probleemiks vaid 32,1 protsenti. Eesti ettevõtjate puhul toimus hüpe 47 protsendilt 53,4-le,“ selgitas Palts.

„Kõige suurema probleemina nähakse siiski tööjõukulude suurust, mis on ühtlasi tingitud tööjõupuudusest. Nimelt sunnib tööjõupuudus tõstma palgataset, mis omakorda toob kaasa kõrgemad tööjõukulud,“ ütles Palts. Kui veel aasta tagasi pidas kõrgeid tööjõukulusid murekohaks 51 protsenti Eesti küsitlusele vastanutest, siis nüüd arvab nii lausa ligi 61 protsenti. Samasugune trend on ka Euroopas üldiselt.

„Sellest hoolimata peavad Eesti ettevõtjad 2018. aastal ettevõtte arenguid pigem soodsateks,“ ütles Palts. Näiteks ligi pooled vastanutest arvavad, et nende ettevõtte eksport uuel aastal kasvab ning vaid 7 protsenti prognoosib vähenemist. „Kuigi siseriikliku nõudluse vähesust peetakse nii Eestis kui Euroopas pigem probleemiks, siis 2018. aastal prognoosib 46 protsenti Eesti küsitlusele vastanutest Eesti-sisese müügi suurenemist,“ täpsustas ta.

Kaubanduskoda uuris Eesti ettevõtjatelt ka 2017. aasta investeeringute kohta. Üle veerandi vastajatest tunnistas, et jättis ära või lükkas edasi selleks aastaks planeeritud investeeringud. „Kokku jätsid küsitlusele vastanud sel aastal ära ca 50 miljoni euro väärtuses investeeringuid. Peamiste põhjustena tõid ettevõtjad välja ebakindluse tuleviku osas ja nii finants- kui inimressursi puudumise,“ selgitas Palts.

Järgmise aasta osas usub investeeringute suurenemisesse ligi 40 protsenti vastanutest, samas on võrreldes eelmise aastaga suurenenud nende ettevõte osakaal, kes plaanivad uuel aastal investeeringuid hoopis vähendada.

Kaubanduskoja küsitlus oli osa Eurochambresi majandusküsitlusust, mida korraldati juba 25. korda 23 Euroopa riigis. Küsitlusele vastas üle 50 000 Euroopa ettevõtja.

 Vaata Eurochambersi küsitluse tulemuste raportit siit.