Magustatud joogi maksu menetlus tuleb peatada
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Karastusjookide Tootjate Liit pöördusid erinevate ministeeriumite poole seoses magustatud jookide maksu kehtestamise plaaniga. Liidud on igakülgselt kitsale tootegrupile sihistatud diskrimineeriva maksu kehtestamise vastu, sest sellel on märkimisväärsed regressiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud.
Liidud toovad pöördumises välja, et kuigi maksu üheks eesmärgiks on tõsta rahvatervist, ei viita mitte miski sellele, et rahvatervis paraneks – juhtuda võib sama hästi hoopis vastupidine ning valitud meede on parimal juhul ebatõhus, halvimal juhul aga täiendavat kahju tekitav.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) rahvastiku toitumise uuringu andmetele tuginedes ilmneb, et maksu objektina määratletud magustatud joogid moodustavad kaduvväikese osa igapäevaselt tarbitavatest süsivesikutest ja vabadest suhkrutest, jäädes juba täna paljuski WHO soovituste piiresse. Magustatud joogi maksu kohaldumisel väheneks potentsiaalselt üleliigse suhkru tarbimine inimese kohta kõigest paar grammi või paradoksaalselt hoopis kasvaks asendustoodete arvelt.
Pöördumises leitakse, et maksul on praegusel kujul ainult fiskaalne eesmärk, mida teostatakse joogi- ja toidutööstuse ning majanduslikult vähemkindlustatute arvelt, jõudmata lõpuks kummagi võimaliku eesmärgini: ei parane rahvatervise näitajad ega kasva maksulaekumine.
Loodetav 25 miljonit eurot maksutulu ei ole reaalne
Pöördumises leitakse, et magustatud joogi maksul puudub oodatav positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate (vääral) hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sh suurte aktsiisitõusude sisseviimisel.
Valitsuse loodetav maksutulu 25 miljonit eurot ei ole realistlik ning ei arvesta näiteks eelarve kogumaksulaekumist muutvaid muid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad maksukohustuslaste vähenevast käibest nii müügi vähenemise tõttu, võimaliku piirikaubanduse taaselustumise tõttu, Taani näitel ka salakaubanduse mõjude tõttu.
Maksul on ka sügavalt regressiivne mõju, mis tähendab, et tervishoiu eesmärki täidetakse eelkõige majanduslikult vähemkindlustatute elukvaliteedi arvelt.
Tööstuse käekäik halveneb
Liidud toovad välja, et maksu tulemusel saab kahjustada üks olulisemaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab ka geopoliitiline olukord.
Samuti tuuakse pöördumises välja, et seaduslooja eirab maksukohustuslasel lasuvat üha kasvavast maksu- ja halduskoormust, mis tuleneb kõrgemast käibemaksust, logistikat mõjutavast automaksust, eelseisvast jäätme- ja pakendireformist, kasvavatest kuludest pakenditootmises ning kogu tööstust mõjutanud tööstussisendite kulude kasvus ning kasvavatest tasudest riigile. Ja seda olukorras, kus riik on toidujulgeoleku kontekstis joogi- ja toidutööstusele seadnud kõrgendatud ootused.
Eelnõu menetlus tuleb lõpetada
Liitude ettepanek on, et praegusel kujul tuleb eelnõu edasine kiirmenetlus peatada, sest tegu on uue maksuga, mis peab olema kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning nõuab väljatöötamiskavatsuse väljatöötamist. Samuti puudub mõjude analüüs ja käsitlus toidu- ja joogitööstuse konkurentsivõimest maailmarekordi väärilise maksutaseme rakendamisel ning puudub ka sotsiaalmajanduslikke asjaolusid arvestav mõjuanalüüs koos õiguslikke valikuid kajastava kontseptsiooniga.