Peatöövõtja ei peaks vastutama välismaalaste seadust rikkunud alltöövõtjate eest
Siseministeerium saatis kooskõlatusringile välismaalaste seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse, millega tahetakse muuhulgas peatöövõtja panna vastutama välismaalase ebaseadusliku töötamise eest. Kaubanduskoja hinnangul pole peatöövõtjal võimalik kindlaks teha, kas tema alltöövõtjad on rikkunud välismaalaste seaduse tingimusi ning seetõttu on koda sellele muudatusele vastu. Vaata, milliseid muudatusi veel kavandatakse.
Kaubanduskoda üldiselt toetab väljatöötamise kavatsuses olevat muudatust, millega soovitakse välistada peatöövõtja osalemine riigihankes, kui peatöövõtja on rikkunud välismaalaste Eestis töötamise tingimusi või nad on tööle võtnud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase. Koda ei toeta aga peatöövõtja vastutuse laiendamist alltöövõtjatele, sest peatöövõtjal puudub võimalus saada infot selle kohta, kas tema alltöövõtja on kasutanud ebaseaduslikku tööjõudu või rikkunud välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. Koja hinnangul peaksid selle nimel tihedamat koostööd tegema tööinspektsioon, politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet.
Lisaks on koja arvates probleemi võimendanud soovimatus lahendada sisserände piirarvu täitumisega seotud probleemi. See on tekitanud olukorra, kus oskustööjõudu üritatakse Eestisse tuua erinevaid seadusevastaseid skeeme kasutades. Seetõttu on tekkinud olukord, kus põhiprobleemi lahendamatuse tõttu oleme sunnitud tegelema tagajärgedest tulenevate probleemidega. Kaubanduskoda ei pea sellist olukorda põhjendatuks.
Koda ei toeta ka muudatust, millega tekivad lühiajalise töötamise registreerimisel ja elamisluba töötamiseks taotlemisel tööandja ja kutsuja kohustused sellele ettevõttele, kes on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse. Kuna Eesti ettevõtja on töö tellija, mitte välismaalaste tööandja, siis ei peaks Eesti ettevõtja ka vastutama välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste täitmise eest.
Üks planeeritav muudatus puudutab politsei- ja piirivalveametile lisakohustuse panemist. Nimelt peaks PPA hakkama elamisloa menetluse käigus kontrollima, kas töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes. Kuigi koda toetab põhimõtet, et töötukassa loa andmine välismaalase tööle võtmiseks oleks tööandjale võimalikult vähekoormav, siis on koda saanud oma liikmetelt tagasisidet, et praegu käib töötukassa loa saamine väga kiiresti. Pigem kurdavad ettevõtjad selle üle, et PPA-l võtab liiga kaua aega elamisloa taotluse läbivaatamine, mistõttu tekib küsimus, et kas PPA-le täiendava ülesande panemine ei pikenda elamisloa taotlemise protsessi, arvestades et PPA on juba praegu elamisloa taotlustega ülekoormatud.
Kaubanduskoda rõhutas oma arvamuses ministeeriumile veelkord seda, et ettevõtjate jaoks on välismaalaste seaduses kõige suuremaks kitsaskohaks sisserände piirarv, mis takistab Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste Eestisse tööle tulemist. Seetõttu tegi koda taaskord ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased, kellele makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka ning välismaalased, kes tulevad Eestisse tööle kuni 2-aastase tähtajaga elamisloaga. Alternatiivina toetab koda lahendust, millega vabastatakse sisserände piirarvu alt välismaalased, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures.
Tutvu kaubanduskoja täispika arvamusega siin: