Pöördumine: ametiühingud, -liidud, tööandjad ja arstid nõuavad eestlaste laguneva tervise päästmist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda allkirjastas täna koos 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühenduse ja erialaliiduga algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Liidud soovivad riiklike terviseedenduse toetamise reeglite ajakohastamist, et tööandjad saaks ise rohkem inimestesse investeerida.

Mitmed hiljutised uuringud näitavad, et nii koroonaviiruse kui ka elustiilihaiguste tõttu kannatavad eestlased enneolematult palju ja tõsiste füüsilise ning vaimse tervise hädade käes. Tegu on kestva ja süveneva epideemiaga, mis on kurnav nii inimestele endile kui ka pärsib otseselt Eesti majandust.

Eestimaalased elavad ja töötavad tervena keskmiselt viiendiku võrra vähem kui rootslased. Möödunud aastal diagnoositi psüühikahäireid ligi 100 000 juhul, mis on uus ja hirmutav must rekord, kuid ainult jäämäe tipp, sest diagnoosimata juhtusid on veelgi enam. Vaimse tervise raskusi on aasta jooksul neljandikul inimestest. Iga kolmas Eesti täiskasvanu ei tee minimaalseltki tervisesporti, mis toob kaasa nii füüsilisi haigusi, depressiooni kui varast suremust.

Samal kursil jätkates põletame oma niigi vähese inimvara hoolimatult läbi. Eesti meditsiinisüsteem on surve all ning selle nappe ressursse tuleb säästa. Rõhku tuleb panna nii füüsiliste kui vaimsete haiguste ennetamisele, et veelgi suuremat kahju vältida. Majanduslikult ja riigieelarve jaoks tähendab praegune olukord, et keskmiselt pole iga inimene tööturul mitte üks terve töötaja, vaid kolmveerand või isegi ainult pool. Välditavatest haigustest vaevatud inimeste asemel peaksid töötama kõigis Eesti organisatsioonides maksimaalselt terved töötajad.

On võimalik saavutada see tulemus ettevõtete, esindusorganisatsioonide ja riigi koostöös. Tööandjad peaksid teadvustama, et töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine on investeering, ning astuma vastavaid samme nii töökeskkonna ja töökorralduse parendamise kui ka töötajate informeerimise juures.

Eurostati viimase statistika kohaselt on Eesti inimeste tervena elatud aastate näitaja Euroopa üks madalamaid. Eesti naiste tervena elatud eluaastad jäävad alla 60, mis on üle 13 aasta vähem kui Rootsis. Meestel puhul oleme 55,5 aastaga päris edetabeli tagumises otsas, mis on Rootsist näiteks 17,3 aastat madalam.
Koos koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal: psühhiaatrid diagnoosisid 2021. aastal Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis on üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal. Täiendavat abi vajab aastas 200 000 inimest, kelle psüühikahäired on jäänud ravita. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringud näitavad, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes kolmandik naistest ja lausa 40 protsenti meestest, kelle tervis seda lubaks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2022. aasta suvel läbiviidud küsitlusest selgus, et 82% tööandjatest tunnetab töötajate vaimse tervise seisu halvenemist ning 65% tunnetab füüsilise tervise halvenemist viimase aasta jooksul.

Töötajate eest hoolitsemine on kasulik nii riigile, majandusele kui kogu ühiskonnale
Riigile ja ühiskonnale on selgelt kasulikum, et inimeste tervise eest hoolitsemisse panustavad rohkem tööandjad kui näiteks hiljem suuremate probleemide tekkimisel Tervisekassa. Seepärast tuleb tööandjatele anda rohkem võimalusi töötajate heaolu eest hoolitsemiseks. Lubades tööandjatel panustada maksuvabalt rohkem töötajate tervisesse, on võimalik haigusseisundeid ennetada, hoida kroonilisi haigusi kontrolli all ja seeläbi pikendada Eesti inimeste tervena elatud aastaid.

Praeguse 100 eurot kvartalis terviseedenduse piirmäära suurendamine mõjutab riigile laekuvaid tulusid, kuid negatiivne mõju eelarvele on pigem väike või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus ning mitte kohustus. Piirmäära tõstmine ei mõjutaks märkimisväärselt seni erisoodustusmaksuga maksustatud väljamakseid, vaid motiveeriks suunama tööandjaid töötajate tervise hoidmisse lisaraha, st kasutama ettevõtte tulu investeeringuteks inimvarasse. Samuti, kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning laiemalt ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Ühe otsese mõjuna saab välja tuua töötaja haiguspäevade vähenemise. Samuti suurenevad tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu.

Ettepanekus toodud muudatused omavad seega positiivset mõju nii konkreetsete töötajate tervisele kui ka tervishoiule üleüldiselt, samuti ka tööhõivele, töösuhte olemusele ja sisule ning töötingimustele.

Sammud, et Eesti töötajaid paremini hoida:

• Tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära aastas 400lt eurolt vähemalt 800 euroni;
• Laiendada terviseedendusteenuste valikut: lisaks praegusele hõlmata Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevad teenused (nt. vaktsineerimine, terviseuuringud, vaimse tervise ja tervishoiutöötaja poolt määratud tõenduspõhise ennetuse ja raviga seotud teenuseid ja laiemalt heaoluteenused nagu massaaž).

Algatuse “Tahame tervet töötajat!” liikmed:
Töötajate tervise eest võitlemise manifesti käivitasid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti HR Selts, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, MTÜ Peaasjad, Eesti Psühhiaatrite Selts, Psühholoogide Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Noored Perearstid.