Prillid tuleb töötajale hüvitada sõltumata nägemishäirete tegelikust põhjusest
Sotsiaalministeerium on muutmas prillide hüvitamise korda ning sellega seoses palus koda täpsustada, millal peab tööandja töötajale prillid hüvitama ja millal mitte. Ettevõtjate soovitud täpsustused viidi osaliselt ellu, kuid samas muudeti ka eelnõu sõnastust nii, et tööandjal tuleb silmakontroll ja prillid kinni maksta sõltumata sellest, mis töötaja nägemishäireid tegelikult põhjustas.
Täna, kui töötaja töötab vähemalt pool tööajast kuvariga, siis peab tööandja korraldama talle tervisekontrolli koos silmakontrolliga vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kontroll tuleb korraldada ka siis, kui töötajal on vahepeal tekkinud kuvariga töötamisel nägemishäired ja töötaja nõuab tervisekontrolli. Kui kontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hüvitama töötajale prillid.
Ministeerium soovib regulatsiooni muuta nii, et tööandja ei pea iga kord korraldama mahukat tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures, vaid võib töötaja ka lihtsalt silmaarsti või optometristi juurde saata.
Koja arvates vajas sõnastus täpsustamist, et seda ei kuritarvitataks
Eelnõus oli kirjas, et tööandja peab töötajale prillid kinni maksma juhul, kui silmade kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille. Sellise sõnastuse järgi peaks tööandja sisuliselt prillid iga kord uuesti kinni maksma ka siis, kui töötaja on prillid kaotanud või ära lõhkunud. See ei oleks aga tööandja suhtes mõistlik, mistõttu tuleks eelnõu sõnastust täpsustada, kasvõi lisada piirang, et prillid tuleb hüvitada 1-2 korda aastas.
Ministeerium täpsustas, et vanade prillide kaotamise korral uusi prille hüvitama ei pea
Ministeerium jättis eelnõu sõnastuse küll samaks, kuid lisas eelnõu seletuskirja selgituse, et tööandja ei pea töötajale hüvitama uusi prille olukorras, kus töötaja on prillid kaotanud, lõhkunud või prillid on viga saanud töötaja hooletust käitumisest tulenevalt. Arvulise piirangu seadmist ministeerium aga mõistlikuks ei pidanud, kuna töötajal võib tervisest tulenevalt olla reaalne vajadus vahetada prille aastas mitu korda.
Koda rõhutas, et tööandja ei peaks hüvitama kulusid, mida ei põhjustanud töö või töötingimused
Nii kehtiv kord kui ka eelnõu ei arvesta sellega, et vaatamata sellele, et töötaja töötab poole ajast kuvariga, võivad silmanägemist mõjutada hoopis töövälised tegurid. Näiteks võivad nutitelefonid, mida kasutatakse töövälisel ajal väga palju, koormata ja rikkuda silmi oluliselt rohkem kui kuvariga töötamine. Nägemishäired võivad olla tingitud ka puhtalt töötaja vanusest. Koda rõhutab, et tööandjal ei peaks lasuma kohustust hüvitada töötajale kulud, mille tekkimises on töötaja ise süüdi ja tööandja on teinud endast kõik, et ennetada töötaja nägemise halvenemist (reguleerinud valgustust, juhendanud töötajat, võimaldanud puhkepause jne) .
Ministeerium nõustus kojaga, kuid lisas muudatused, mis tegid asja hoopis hullemaks
Ministeerium nõustus kojaga, et nägemishäired võivad tõepoolest tekkida erinevatest teguritest ning töötamisel kuvariga ei pruugigi olla nii suurt mõju töötajate nägemisele kui on nutitelefonil, tahvelarvutil ja teistel elektroonikaseadmetel, mida kasutatakse töövälisel ajal, kuid samas sellega asi ka piirdus. Eelnõu sõnastati ümber nii, et seost kuvari ja nägemishäirete tekkimise vahel jäi hoopis vähemaks.
Eelnõu uue sõnastuse järgi ei seostata silmade kontrolli saatmise kohustust enam kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäiretega, vaid oluline on, et nägemishäire üldse esineb, mitte see, mis nägemishäiret põhjustab. Teisisõnu tuleb eelnõu järgi töötajale silmakontroll kinni maksta ka siis, kui nägemishäired tekkisid hoopis nutitelefoni kasutamisest või vanusest. Ka prillid tuleb hüvitada sõltumata sellest, mis nägemishäireid tegelikult põhjustas, piisab sellest, et töötaja töötab vähemalt pool tööajast kuvariga ja tal on selleks prille vaja. Kusjuures uued prillid tuleb hüvitada ka juhul, kui vanad prilliklaasid on näiteks tuhmunud ning töötamine kuvariga on sellest tulenevalt raskendatud.
Loe koja ettepanekute kohta SIIT.