Seadusesse tekib konkreetne loetelu kaugtööga seotud tööandja kohustustest

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muu hulgas näeb ette mitmeid erisusi kaugtöö osas ohutu töökeskkonna tagamiseks. Koda toetab kaugtöö osas paindlikkuse suurendamist, kuid saatsime riigikogule kaks muudatusettepanekut, et uued nõuded ei tooks kaasa ülereguleerimist.   

Eelnõu kohaselt lisandub töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse eraldi säte, mis paneb paika, millised on tööandja kohutused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamiseks. Tööandja on edaspidi kohustatud kajastama riskianalüüsis kaugtööga seonduvad võimalikud riskid ning rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Tööandja peab ka juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist, tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid, kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti, korraldama töötaja tervisekontrolli, uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ning maksma töötajale haigushüvitist. Tööandja peab täitma muid eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. 

Kaugtöö töökoha kujundamine ei peaks olema tööandja kohustus 
Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus on praegusest selgemalt kirjas, millised kohustused on tööandjal seoses kaugtööga. Samas paneb eelnõu tööandjale ka mitmeid ebamõistlikke kohustusi. Eelkõige oleme vastu eelnõus sisalduvale punktile, mille kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. 

Eelnõus sisalduv kohustus on mõistlik olukordades, kus tööandja ei paku töötajale kindlat töö tegemise kohta ning töötaja teeb üksnes kaugtööd. Samas enamikel juhtudel kasutatakse kaugtööd olukorras, kus tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd osaliselt kaugtööna. Sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. 

Lisaks jääb ebaselgeks, mida on eelnõus mõeldud töökoha sisustamise ja kujundamise all. Näiteks, kas tööandja peab andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad, kööginurga ja looma pesemisvõimaluse. Küsimusi tekitab ka kaugtöö töökoha kujundamise mõiste. 

Koja hinnangul on kaugtöö töökoha sisustamisega seotud kohustuse lisamine seadusesse ülereguleerimine. Tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisustamise osas kokkuleppele jõuda ning meile teadaolevalt ei ole selles osas suuri vaidlusi poolte vahel esinenud. Seega puudub vajadus täiendava regulatsiooni järele ning tegime riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kaugtöö töökoha sisustamisega seotud punkt eelnõust välja. 

Kaugtööga seotud riskide hindamine vajab täpsustamist 
Eelnõu kohaselt on tööandja kohustatud kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. 

Koda peab igati mõistlikuks ja vajalikuks, et tööandja peab ka kaugtöö korral hindama töökeskkonnaga seotud riske ja võtma kasutusele meetmeid riskide maandamiseks. Samas ei ole meie hinnangul mõistlik nõuda tööandjalt, et ta hindaks riske iga töötaja ja iga kaugtöö tegemise koha lõikes eraldi. Näiteks kui töötaja teeb ühel päeval kaugtööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval toitlustusettevõttes, neljandal päeval ühistranspordis, siis ei ole tööandjal võimalik hinnata iga konkreetse töö tegemise koha riske. 

Kuna kaugtöö tegemise kohad ei ole tööandja kontrolli all, siis oleks mõistlik lahendus see, et tööandjal on lubatud kaugtööga seotud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei peaks hindama riske iga kaugtöö tegemise koha ja iga töötaja lõikes, vaid tööandja saaks välja tuua kaugtööga kaasnevad üldised riskid, näiteks halb valgustus, vale tööasend ning võtta kasutusele meetmeid selliste üldiste riskide maandamiseks. 

Muudatuste jõustumise aeg ei ole veel teada 
Eelnõu menetlus on hetkel pooleli riigikogus ning selle kohta saab rohkem infot siin. Kaugtööga seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Muudatuste täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.