Septembrist tuleb osade Eestisse tehtavate välisinvesteeringute lõpuleviimiseks küsida riigilt luba

1. septembril jõustub uue seadusena välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus, mille kohaselt peab kolmanda riigi välisinvestor taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt luba, kui ta soovib Eestis lõpule viia strateegilisse valdkonda tehtava välisinvesteeringu. Uus seadus paneb paika tingimused, millistel juhtudel tuleb välisinvesteeringu luba taotleda ning kuidas toimub loa taotlemise protsess. 

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse peamine eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord. 

Uus seadus hakkab mõjutama eelkõige neid inimesi ja ettevõtjaid, kellele kuulub osalus mõnes strateegilises majandusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ja kes soovivad oma osaluse müüa välisinvestorile. 

Kes on välisinvestor? 
Välisinvestor on uue seaduse (§ 3) kohaselt kolmanda riigi kodakondsust omav või kodakondsuseta inimene. Välisinvestoriks on ka ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel. Kolmanda riigi all peetakse silmas riiki, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Lisaks loetakse välisinvestoriks eelpool nimetatud inimese või ettevõtja kontrollitavat ettevõtjat olenemata tema asutamiskohast. Näiteks kui kolmanda riigi kodanikule kuulub Läti äriühing ja Läti äriühing tahab teha välisinvesteeringu Eestisse, siis on ka Läti äriühingu uue seaduse tähenduses välisinvestor. 

Mis on välisinvesteering? 
Välisinvesteering on uue seaduse (§ 2) tähenduses tehing või seotud tehingud, mille kaudu välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtja osa, sh vara või ettevõtte. 

Oluline osalus on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle (vt lähemalt väärtpaberituru seaduse §-i 9). 

Milline ettevõtja on sihtettevõtja? 
Sihtettevõtja on strateegilistes majandusvaldkondades tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevus on ühiskonna tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Uue seaduse (§ 4) kohaselt loetakse sihtettevõtjaks näiteks järgmisi ettevõtjaid: 

• elutähtsa teenuse osutaja; 

• riigi olulise osalusega äriühing; 

• sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade toota või tarnija; 

• üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, samuti trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval kalendriaastal oli vähemalt kolm miljonit eurot;  

• geoloogilise uuringu või põlevkivi või Eestis leiduva muu kriitilise tähtsusega toorme uurimiseks või kaevandamiseks luba omav ettevõtja; 

• riigi tegevusvaruga seotud ettevõtja; 

• vähemalt 200 meetri kõrguste mastide taristu omaja; 

• avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja; 

• rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja; 

• üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja. 

Kuidas toimub loa taotlemine? 
Uue seaduse (§ 5 lg 1) kohaselt on välisinvesteeringu tegemiseks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba. Ilma selle loata on keelatud välisinvesteeringu lõpuleviimine. 

Välisinvesteeringu loa saamiseks peab välisinvestor esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos teatavate lisadokumentidega. Taotlus tuleb esitada pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist (§ 6 lg 1). 

Välisinvestor peab taotluses esitama välisinvesteeringu kirjelduse ning välisinvestori, sihtettevõtja, sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning välisinvesteeringu väärtuse, rahastamisallika ja ajakava (§ 7 lg 1). 

Loamenetlus kestab üldjuhul 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse esitamisest, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib seda tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra (§ 9). 

Kuidas hindab riik välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale? 
Välisinvesteeringu mõju hindamisel Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale kaalub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ning strateegilisse valdkonda kuuluva ettevõtja majandustegevusega (§ 10). 

Välisinvestoriga seoses võetakse näiteks arvesse, millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb, milline on välisinvestori omandistruktuur ning millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse. Sihtettevõtjaga seoses võetakse näiteks arvesse, millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja tegutseb ja tema olulisust selles valdkonnas, kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja majandustegevuses või juhtimises ning kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused. 

Millistel juhtudel antakse välisinvesteeringu luba ja millistel juhtudel keeldutakse selle andmisest? 
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda (§ 11 lg 1). Välisinvesteeringu luba võib sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid (§ 11 lg 3). 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda (§ 11 lg 2). Sellisel juhul on välisinvestoril õigus vaidlustada välisinvesteeringut keelav otsus halduskohtus. 

Kas välisinvesteeringu loa võib kehtetuks tunnistada? 
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui välisinvestor või sihtettevõtja ei täida talle määratud kõrvaltingimust või välisinvestor on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad (§ 12 lg 1). Kui amet tunnistab välisinvesteeringu loa kehtetuks, siis on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud välisinvesteeringueelse olukorra võimalikult suures ulatuses taastamiseks (§ 12 lg 2). 

Mis saab siis, kui välisinvesteering tehakse loata? 
Kui loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, sihtettevõtjale ja välisinvesteeringu muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks (§ 23 lg 1). Tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 100 000 eurot (§ 24). 

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus jõustub 2023. aasta 1. septembril. 

Kui Sul tekib küsimusi uue seaduse kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee. 

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega saad täismahus tutvuda SIIN.