Sisserände kvoodi lahendused ei rahulda ettevõtjate vajadusi

Siseministeerium on tänaseks välja töötanud seaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas jäetakse sisserände piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega. Kuigi kaubanduskoda muudatusi toetab, siis ei rahulda see lahendus endiselt ettevõtjate ootusi ega vajadusi.

Kvoodi alt vabastatakse tippspetsialistid

Üks olulisemaid muudatusi on see, et sisserände piirarvu alt vabastatakse tippspetsialistid ehk kolmandatest riikidest pärit välismaalased, kellel on vastavas valdkonnas erialane ettevalmistus ning kellele makstakse Eestis töötamise eest vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Positiivseks peab koda ka muudatust, millega tahetakse 1. juulist pikendada Eestis lühiajalise töötamise lubatud aega praeguselt 270 päevalt ühe aastani.

Kuigi eelnevalt kirjeldatud muudatused aitavad mõnevõrra leevendada sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi, leiab koda, et nende muudatuste abil ei ole võimalik täita eelnõu peamist eesmärki ehk vältida olukorda, kus piirarvu praegune regulatsioon muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu sissetoomisel. Kaubanduskoja hinnangul täitub sisserände piirarv juba enne suve isegi siis, kui eelnõu jõustub praegusel kujul. 

Usaldusväärse tööandja välismaalastest töötajad võiks kvoodi alt välja arvata

Eelnõusse jõudnud muudatused kiitis valitsus heaks spetsiaalse töörühma ettepanekul. Siiski jättis valitsus heaks kiitmata töörühma ettepanekud, mis koja hinnangul aitaksid vältida olukorda, kus sisserände piirarvu täitub poole aasta pealt. Esiteks toetab koda endiselt ettepanekut, millega vabastatakse sisserände piirarvu alt välismaalased, kes töötavad Eestis lühiajaliselt (kuni 2 aastat) elamisloa alusel (selline elamisluba ei ole pikendatav ega saa taotleda kvoodiväliselt järgneva 1,5 aasta jooksul). Teiseks toetab koda ettepanekut, millega lähevad piirarvu alt välja välismaalased, kellele makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist brutokuupalka.

Suurimat positiivset mõju kvoodi probleemile avaldaks koja arvates seadusemuudatus, mis vabastaks piirarvu alt need välismaalased, kes võetakse tööle usaldusväärse tööandja juurde. Usaldusväärseks tööandjaks võiks lugeda tööandjat, kes vastab näiteks järgmistele kriteeriumitele:

• tööandja on tegutsenud teatud perioodi (nt vähemalt 3 aastat),
• maksuvõlg puudub,
• majandusaasta aruanded on esitatud tähtaegselt,
• tööandja maksab tööjõumakse vähemalt oma põhitegevusala keskmise palga pealt töötaja (ettevõttes tervikuna) kohta (välismaalase osas säiliks kehtiv palganõue),
• täiendavana võib kaaluda teatud referentsperioodil käibe või registreeritud töötajate arvu kriteeriumi lisamist, mis näitab, et ettevõte on aktiivselt tegutsenud.

Keelenõue tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamiseks

Eelnõuga tahab valitsus kehtestada välismaalasele nõude osata A2-tasemel eesti keelt, kui ta soovib pikendada või taotleda uut tähtajalise elamisluba töötamiseks (kui välismaalane on enne elanud Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat). Seletuskirja järgi registreerus eesti keele A2-taseme eksamile eelmisel aastal 1300 inimest ning prognooside kohaselt suurendab eelnõu seda arvu 2200 inimese võrra. Kaubanduskoda palus ministeeriumilt tagasisidet, kas Eestis on välismaalaste jaoks piisavalt keeleõppe võimalusi selleks, et ca 3500 välismaalasel oleks võimalik ühe aastaga omandada eesti keel A2-tasemel. Kui keeleõppe võimalused ei ole piisavad, siis tuleks koja hinnangul selle nõude jõustumine kindlasti edasi lükata.

Tutvu kaubanduskoja ametliku arvamusega siin: