Tähtajaliste töölepingute regulatsiooni tuleks muuta veelgi paindlikumaks
Riigikokku on jõudnud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega. Koda toetab plaanitavat muudatust, kuid tegime riigikogule kaks täiendavat ettepanekut suurendamaks tähtajaliste töölepingute regulatsiooni paindlikkust.
Uus paindlik reegel kohaldub vaid töötutele
Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuna arvel oleva inimesega kuue kuu jooksul sõlmida kuni 8-päevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. See tähendab, et tööandja võib näiteks ühes kuus sõlmida töötuga kolm kahepäevast töölepingut ja need töölepingud ei muutu tähtajatuks. Kehtiv töölepingu seadus võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra.
Samas tasub meeles pidada, et endiselt jääb kehtima 2020. aasta 1. septembril jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mis annab töötuna registreeritud inimesele võimaluse põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd (nn tööampsude tegemine), ilma et tema töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa. Plaanitav töölepingu seaduse muudatus neid põhimõtteid ei muuda.
Kuigi plaanitav muudatus on positiivne, siis on sellel väga marginaalne mõju tähtajaliste töölepingute regulatsiooni paindlikumaks muutmisel. Praegu teeb ainult ligikaudu 3% registreeritud töötutest tööampse. Seega saab eelnõu jõustudes suuremat paindlikust kasutada vaid väga väike osa töötajatest.
2 ettepanekut paindlikkuse suurendamiseks
Koja hinnangul tuleb tähtajaliste töölepingute regulatsioonis teha oluliselt suuremas mahus muudatusi kui eelnõu ette näeb. Seetõttu tegime riigikogu õiguskomisjonile kaks täiendavat ettepanekut tähtajaliste töölepingute regulatsiooni muutmiseks.
Esiteks tegime ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandjal ja töötajal on lubatud tähtajalist töölepingut sõlmida ilma mõjuva põhjuseta. Praegu lubab seadus pooltel sõlmida tähtajalist töölepingut üksnes mõjuvatel põhjustel, milleks on eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine ning ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.
Lisaks tegime ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandjatel ja töötajatel oleks suurem paindlikkus leppida kokku tähtajaliste töölepingute pikendamises või lepingute järjestikku sõlmimises, ilma et tööleping muutuks tähtajatuks. Eelnõu leevendab seda probleemi, kuid üksnes töötute osas. Meie hinnangul võiksid paindlikumad reeglid kehtida lisaks töötu staatust omavatele inimestele ka teistele töötajatele. Näiteks oleme saanud ettevõtjatelt ettepaneku, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni võiks muuta selliselt, et kui tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tähtajaliste töölepingute kestus ühes aastas on väiksem kui näiteks 60 päeva, siis sellisel juhul on lubatud sõlmida piiramatult tähtajalisi töölepinguid, ilma et need muutuksid tähtajatuks.
Riigikogus oleva eelnõu kohta saab rohkem infot siit.