1. Uudised
  2. Töövõidud ja tegevused aastal 2023
09.01.2024

Töövõidud ja tegevused aastal 2023

Koja aktiivne roll liikmete huvide esindamisel 
Põhikirja kohaselt on koja üheks olulisemaks eesmärgiks esindada oma liikmete huve Eesti majanduspoliitika kujundamisel ning osaleda ettepanekute esitamises seadusandluse täiustamiseks. 

2023. aastal töötasime läbi rohkem kui 7500 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning esitasime ministeeriumitele, riigikogule ning teistele riigiasutustele 198 kirjalikku arvamust eelnõude, väljatöötamiskavatsuste, tegevuskavade ja muude dokumentide kohta. Lisaks tegime ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks. Koja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus. Lisaks tegime ülevaateid ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest. 

Ülevaade 2023. aasta olulisematest tegevustest ja teemadest:

ÜLEVAADE 2023. AASTA OLULISEMATEST TEGEVUSTEST JA TEEMADEST

Ettevõtlusorganisatsioonid nõudsid valitsuselt tegevusi, mis ei halvendaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet
Koda pöördus oktoobris koos 33 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole, et majanduslanguses ei võetaks vastu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet halvendavaid otsuseid. Näiteks tõime pöördumises välja, et praeguses olukorras ei ole mõistlik kehtestada uusi makse või tõsta olemasolevaid makse, mida ei ole õigusaktidesse sisse kirjutatud. Mõistame riigi soovi liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik. Samuti tõime välja, et Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise kõrval peab riigi prioriteet olema ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine. 2023. aasta lõpus kinnitas rahandusminister, et praeguses majanduslanguse olukorras ei ole mõistlik kehtestada uusi makse. 

Tegime ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid 
Mai lõpus pöördusime rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, mis on püsinud muutumatuna alates 2016. aastast. Piirmäärade tõstmine aitaks vähendada raamatupidamiskohustuslaste kulusid ja töökoormust. Rahandusministeerium on lubanud koja ettepaneku ellu viia. Vastav seaduseelnõu valmib 2024. aasta alguses ning esialgse plaani kohaselt peaksid uued auditi ja ülevaatuse piirmäärad hakkama kehtima 2024. aasta majandusaasta aruande osas. 

Saatsime uuele valitsusele oma ettepanekud koalitsioonileppe kohta 
Aprillis saatsime uuele valitsusele oma kommentaarid ning ettepanekud seoses valitsusliidu koalitsioonileppe elluviimisega aastateks 2023-2027. Peamiselt puudutasime maksupoliitika teemat. Näiteks tõime välja, et maksumuudatusi ei tohi teha kiirustades ning mõjuanalüüsita. Lisaks rõhutasime, et enne uute maksude kehtestamist või maksumäärade tõstmist tuleb teha kõik, et kokku oleks kogutud siiani kehtestatud maksud ning kasutataks kõiki meetmeid avaliku sektori kulude vähendamiseks, mis ei puuduta otseselt primaarsete avalike teenuste osutamist. 

Tegime ettepaneku vähendada avaliku sektori töötajate arvu 
Koda tegi septembri alguses rahandusministeeriumile ettepaneku vähendada töötajate arvu nendes avaliku sektori organisatsioonides, mis tegelevad poliitika kujundamise, administreerimise, haldamise, toetuste jagamise ja järelevalvega. Eelkõige pidasime selliste organisatsioonide all silmas ministeeriume, erinevad ameteid ja inspektsioone, toetuste jagamisega tegelevad organisatsioone ning sotsiaalkindlustusfonde. Meie ettepaneku kohaselt võiks 2024. aastal vähendada eelpool nimetatud organisatsioonides töötavate inimeste arvu 10 protsendi võrra ning 2025. aastal samuti 10 protsendi võrra. Muudatuste eesmärk oli muuta avaliku sektori tööd efektiivsemaks ning vähendada riigieelarve kulusid. 

Koda ei toeta automaksu kehtestamist 
Andsime oktoobris rahandusministeeriumile teada, et koda ei toeta praeguses majanduslanguse olukorras ühegi uue maksu, sh mootorsõidukimaksu kehtestamist. Esitasime ka mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks, kui ministeerium soovib automaksu ikkagi kehtestada. Näiteks tegime ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis sätestab sõiduki vanusest sõltuva aastamaksu ja registreerimistasu eraisikute puhul. Koja hinnangul ei ole selline erisus kooskõlas saastaja maksab põhimõttega. Lisaks tegime ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et automaksu tuleks tasuda üksnes nende Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukite pealt, mis on aktiivses kasutuses ja millel on kehtiv liikluskindlustus ning maksustamisperiood oleks seotud liikluskindlustuse kehtivusega. 2023. aasta lõpuks ei jõudnud automaksu eelnõu riigikokku. 

Tegime ettepaneku tõsta tervise edendamisega seotud kulude maksuvaba piirmäära 250 euroni kvartalis 
2023. aasta märtsis tegime nii rahandusministeeriumile kui ka sotsiaalministeeriumile ettepaneku tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära praeguselt 100 eurolt 250 euroni töötaja kohta kvartalis. Lisaks tegime ettepaneku täiendada tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste nimekirja tervishoiuteenuste ja massaažiteenuste kulutustega, et tööandjatel oleksid tänasest avaramad võimalused toetada oma töötajate tervise edendamist, sh nii vaimsete kui ka füüsiliste tervisehädade ennetamist ja leevendamist. Ministeeriumid ei võtnud koja ettepanekut arvesse. 

Tegime ettepaneku tõsta välislähetuse päevarahade maksuvaba piirmäära 
Märtsi lõpus tegime koos Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga ettepaneku uuendada välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära regulatsiooni, mis on püsinud muutumatuna juba 2016. aastast. Tegime ettepaneku tõsta välislähetuse päevarahade maksuvaba piirmäära esimese 15 päeva eest kuni 75 euroni päevas, ülejäänud 16-31 päeva eest kuni 50 euroni päevas. Lisaks pakkusime välja alternatiivse lahenduse kaotada maksuvaba piirmäära erisus päevade lõikes ja kehtestada ühtne piirmäär kõikide päevade eest terve kuu üleselt kuni 65 eurot päeva eest. Koja ettepanekut ei võetud arvesse. 

Iganädalase puhkeaja regulatsiooni tuleks muuta Euroopa Kohtu otsuse tõttu 
Koda tegi novembri lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga peab olema vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Ettepanek on tingitud Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt leidis kohus, et iganädalasele puhkeajale tuleb lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seega pikeneb töölepinguseaduse muudatuseta katkematu puhkeaeg igapäevase puhkeaja ehk 11 tunni võrra ning paljud tööandjad peavad olemasolevad töögraafikud ringi tegema. Koja ettepanekut ei võetud arvesse ning tööinspektsioon on kinnitanud, et töögraafikud peavad olema uue tõlgendusega kooskõlas alates 2024. aasta algusest. 

Muutuvtunni kokkulepete reegleid tuleb muuta leebemaks ja paindlikumaks 
Alates 2021. aasta 15. detsembrist kuni 2024. aasta 14. juunini on jaekaubanduse valdkonnas tegutseval tööandjal võimalik teatud tingimuste täitmise korral sõlmida oma töötajaga muutuvtunni kokkulepe ehk leppida kokku tööajas teatud ajavahemikuna. Koja hinnangul on praegused muutuvtunni kokkuleppe sõlmimise piirangud liiga jäigad ning seetõttu tegime sotsiaalministeeriumile mitmeid ettepanekuid reeglite leebemaks muutmiseks. Muu hulgas tegime ettepaneku lubada ka teistes sektorites sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid ning selliste kokkulepete sõlmimise võimalus võiks olla ka väiksematel tööandjatel. 2023. aasta lõpu seisuga ei olnud teada, kas ja milliseid muudatusi plaanitakse teha muutuvtunni kokkulepete regulatsioonis. 

Koda on skeptiline hilinenud maksete määruse ettepaneku osas 
Oleme vastu Euroopa Komisjoni määruse ettepanekule, mis kehtestab maksimaalselt 30-päevase arve maksetähtaja, paneb kohustuse nõuda iga hilinemise puhul viivist ja 50 euro ulatuses võla sissenõudmiskulusid ning lisab liikmesriikidele kohustuse teostada järelevalvet arvete õigeaegse maksmise üle. Sellise algatuse näol on tegemist ülereguleerimisega ning Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma nii detailselt ettevõtete vahelistesse suhetesse. 2023. aasta lõpus ei olnud teada, milline on Eesti riigi seisukoht selle algatuse osas. 

E-arvete kasutuselevõtu soodustamisel seaduse abil tuleb arvestada väikeettevõtete kulude kasvuga 
Rahandusministeerium avalikustas aprillis raamatupidamise seaduse muutmise ideed, mille kohaselt tekib ettevõtetel võimalus nõuda müüjalt e-arve esitamist. Koja hinnangul on plaanitava muudatuse näol tegemist ülereguleerimisega, mis toob kaasa väikeettevõtetele suurema koormuse ja kulude kasvu. Rahandusministeerium tuli vastava eelnõuga välja 2023. aasta lõpus ning selle eelnõu menetlus jätkub 2024. aastal. 

Töövõit: ettevõtted ei pea FOKA registrisse kandma tuhandeid uusi seadmeid 
Koda tegi 2023. aasta veebruaris riigikogule ettepaneku jätta vastu võtmata keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks pannud ettevõtetele kohustuse kanda FOKA registrisse kuni 20 000 täiendavat seadet, näiteks külmikautod ja soojuspumbad. Riigikogu võttis meid kuulda ning eelnõu jäi seadusena vastu võtmata. Selle tulemusena jäi ettevõtetele tulemata suur halduskoormuse kasv. 

Töövõit: tööandjal on võimalus maksta ka haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist 
2023. aasta 1. detsembril jõustus sotsiaalmaksuseaduses koja ettepanek, mille kohaselt on tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale. Varasemalt oli see võimalik üksnes töötaja osas, kes ei ole rase. 

Toetame muudatust, mis lubab pikalt haigel töötajal haiguslehe ajal osaliselt töötada 
Sotsiaalministeerium tuli mais välja ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga, mille kohaselt on töötajal edaspidi lubatud tööandjaga kokku leppida, et töötaja võib ka haiguslehe ajal vähemalt osalise koormusega töötada, kui ta on haiguslehel olnud kaks kuud. Koda toetab seda muudatust, kuid töötaja ja tööandja kokkuleppevabaduse suurendamiseks tegime ettepaneku, et töötaja võib poolte kokkuleppel asuda haiguslehe ajal tööle ka varem ehk alates 30. haiguslehel viibitud päevast. 2023. aasta lõpuks ei olnud teada, kas ja kuidas liigub ministeerium selle eelnõuga edasi. 

Sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei lahenda tegelikku probleemi 
Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303, mis omakorda jaguneb erinevate valdkondade vahel. Koda soovib, et sisserände piirarv jääks vabalt jaotamiseks. Kuna välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade järele on oluliselt suurem kui sisserände piirarv, siis piirarvu jaotamisega ei ole võimalik lahendada tegelikku probleemi, vaid sellega kaasneb täiendav kunstlik piirang. Ministeerium võttis vähemalt osaliselt koja ettepanekut arvesse, sest 2024. aastal on sisserände kvoodist veidi üle tuhande elamisloa vabalt jaotamiseks. 

Seisime vastu ebavajaliku konkurentsijärelevalvemenetluse loomisele 
Koda oli vastu justiitsministeeriumi plaanile kehtestada konkurentsialaste rikkumiste menetlemiseks uut liiki menetlus ehk konkurentsijärelevalvemenetlus, mille käigus saaks konkurentsiamet ulatuslikud õigused karistada ettevõtteid konkurentsialaste rikkumiste eest haldusmenetluse raames. Koja hinnangul võiks uue menetlusliigi loomise asemel täiendada olemasolevat väärteomenetluse regulatsiooni. 2023. aasta lõpuks ei jõudnud see eelnõu riigikogu menetlusse. 

Eesti ei oleks pidanud loobuma 2025. aasta EXPOl osalemisest 
Koda on varasemalt korduvalt toetanud Eesti osalemist 2025. aasta Osaka EXPOl. Meie jaoks oli väga üllatav, et Eestis otsustas EXPOl mitte osaleda. Tegime ettepaneku see otsus ringi vaadata, kuid see ei leidnud poliitikute toetust. Arusaamatuks jääb, kuidas ja miks jõuti otsuseni EXPOl mitte osaleda. Pöördusime sel teemal erinevate ministeeriumite kui ka riigikogu väliskomisjoni poole, kuid head vastust me oma küsimustele ei saanud. Meie hinnangul on Eesti kui väikeriigi jaoks ja praeguses julgeolekuolukorras eriti oluline kasutada ära kõik võimalused enda nähtavamaks tegemiseks ning oma loo rääkimiseks. 

Koda palus loobuda keskkonnatasude tõstmisest 2024. aastal 
Kliimaministeerium tuli septembris välja eelnõuga kehtestada uued saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Koda nägi eelnõus mitmeid olulisi probleeme. Näiteks keskkonnatasude tõus ei olnud seotud tekkiva keskkonnamõju tõendatud suurusega, puudus mõjuanalüüs, eelnõu oli tehtud kiirustades ning keskkonnatasud oli paika pandud üksnes 2027. aastani, mis ei anna ettevõtetele piisavat investeerimiskindlust. Tegime ettepaneku loobuda keskkonnatasude tõstmisest 2024. aastal ning koostöös mõjutatud ettevõtetega töötada 2024. aastal välja põhjendatud ning pikaajaline keskkonnatasude süsteem, kuid selle ettepanekuga ei arvestanud kliimaministeerium ega riigikogu keskkonnakomisjon. Riigikogu võttis muudatused vastu 2023. aasta detsembris ning tasud tõusevad 2024. aasta 1. juulist. 

Olime vastu riigilõivumäärade kiirkorras tõstmisele 
Rahandusministeerium tuli septembris välja eelnõuga tõsta kiirkorras keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõive, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõive. Koda andis nii ministeeriumile kui ka riigikogu rahanduskomisjonile teada, et riigilõivude tõstmine ilma põhjendusteta ja kiirkorras ei ole mõistlik. Näiteks sisaldus eelnõus punkt tõsta keskkonnakaitselubade riigilõive neli korda, kuid selle kohta puudusid sisulised põhjendused. Ministeerium ega riigikogu ei võtnud meie kriitikat arvesse. 

Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus on liiga üldine 
Kliimaministeerium astus 2023. aastal esimesi samme kliimaseaduse välja töötamiseks. Septembris valmis kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus, et seada majandussektorite põhised kliimaeesmärgid, elluviijad, rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused. Koja hinnangul oli väljatöötamiskavatsus liiga üldine ja lai ning sealt puudusid viited täpsematele tegevustele ning nendest tingitud mõjudele. Näiteks ei olnud väljatöötamiskavatsus piisavalt konkreetne, et pakkuda ettevõtetele õigusselgust, õiguskindlust ja investeerimiskindlust. Kliimaseaduse koostamine jätkub 2024. aastal. 

Koda ei toetanud regulaarsete dividendide tulumaksu tõstmist 
Koda oli vastu tulumaksuseaduse muudatusele, mille kohaselt tõuseb 2025. aastast regulaarsete dividendide tulumaksumäär praeguselt 14 protsendilt 22 protsendini. Selline muudatus vähendab ettevõtete kindlustunnet stabiilse maksukeskkonna osas ning vähendab ka investeerimiskindlust. Koja kriitikat ei võtud kuulda, muudatus jõustub 2025. aasta 1. jaanuarist. 

Olime vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele 22 protsendini 
Koda oli vastu rahandusministeeriumi ideele tõsta majutussektori käibemaksumäära 9 protsendilt 22 protsendini. Samuti ei pidanud me õigeks, et muudatust menetletakse kiirkorras ja ilma sisulise aruteluta. Juunis tegi riigikogu otsuse tõsta majutuse käibemaksumäära 2025. aastast 13 protsendile. 

Toetame teekasutustasu tõstmist saastavamate veoautode osas 
Koda toetas majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut tõsta 2024. aasta 1. jaanuarist veoautode teekasutustasu nende veoautode osas, mis kuuluvad rohkem saastavasse EURO-heitgaasiklassi. Muudatus on vajalik, et motiveerida senisest rohkem maanteetranspordi valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid investeerima vähem saastavatesse veoautodesse. Samas tegime ministeeriumile ettepaneku mitte tõsta teekasutustasu nende veoautode osas, mille heitgaasiklass on EURO VI või vähem saastavam. Seda ettepanekut ei võetud arvesse. Veoautode teekasutustasud tõusid 2024. aasta 1. jaanuarist. 

Tegime ettepaneku loobuda krediidiasutuse avansiliste maksetega seotud muudatustest 
Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et 2025. aastast kohaldub krediidiasutuste avansilistele maksetele 22-protsendiline määr senise 14 protsendi asemel. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see vähendaks kõikide ettevõtete jaoks laenukapitali kättesaadavaust. Riigikogu otsustas juunis tõsta avansiliste maksete maksumäära 18 protsendini. 

Väärtuspõhiste riigihangete korraldamine on samm õiges suunas 
Koda toetas rahandusministeeriumi plaani võtta kasutusele riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted, mille kohaselt peavad riigihanked muutuma senisest keskkonnahoidlikumaks, sotsiaalselt vastutustundlikumaks ja innovatsiooni toetavamaks. 

Koda on plaanitava jäätmereformi osas kriitiline 
Koda ei toeta pakendite turule laskmise tasu kehtestamist ega müügipakendile kogumise või ringlussevõtu sihtmäära kehtestamist. Samuti esitasime mitmeid küsimusi ja ettepanekuid seoses ministeeriumi ideega minna üle pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele. Oleme jäätmereformi osas kriitilised, sest see toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulusid kümnete miljonite eurode ulatuses, kuid puudub selgus, kas ja kuidas aitavad plaanitavad muudatused kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. Kliimaministeerium koostab vastava seaduseelnõu 2024. aasta esimeses pooles. 

Roheväidete direktiiv on vajalik rohepesu vähendamiseks, kuid vajab mitmeid täiendusi 
Euroopa Komisjon avalikustas kevadel roheväite direktiivi ettepaneku, mis kohustab ettevõtteid esitama toodetel ja teenustel põhjendatud ja kontrollitud keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid. Roheväideteks on näiteks järgmised väited: „30% ulatuses ringlusse võetud plastist valmistatud pakendid“, „süsinikuneutraalne transport“ ja „mesilassõbralik mahl“. Koda toetab direktiivi eesmärki, kuid rõhutas, et loodav lahendus peab olema lihtne, ei tohi tuua ettevõtetele kaasa ebamõistlikke kulusid ja halduskoormust ning direktiivis sisalduvate nõuete üle peab toimuma ka järelevalveasutuste poolt tõhus ja efektiivne kontroll. Arutelu direktiivi sõnastuse osas jätkub 2024. aastal. 

Plaanitav kaupade parandamiskohustus peaks olema selgemini ja konkreetsemalt sõnastatud 
Koda üldiselt toetab Euroopa Komisjoni kaupade parandamist käsitleva määruse ettepanekut, mille kohaselt tuleb teatud kaupade tootjatele kaupade parandamiskohustus, kui tarbija seda soovib. Peame positiivseks, et komisjoni ettepaneku kohaselt ei ole parandajad kohustatud kaupu tasuta parandama, kuid meie hinnangul võiks ettepanekust selgemini välja tulla, millistes olukordades tuleb kauba parandamist pidada võimatuks. Määruse ettepaneku arutelu jätkub EL-s 2024. aastal. 

Probleemsete äriühingute asutamise piiramise tingimused peavad olema seaduses konkreetselt kirjas 
Justiitsministeerium avalikustas novembris äriregistri seaduse muutmise ideed, mille kohaselt soovitakse piirata potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist. Idee kohaselt lisanduks seadusesse piirang, et korduvate rikkumiste korral (eeskätt majandusaasta aruande esitamata jätmine, aga ka teised võimalikud probleemid nagu kontakteerumisraskus, juhatuseta ühingute arv, registripidaja algatatud kustutamiste arv vms) ei ole võimalik uut äriühingut asutada. Koda toetab algatust vaid juhul, kui seaduses on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele piiranguid kohaldatakse ning muudatused ei piira ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Vastav seaduseelnõu peaks valmima 2024. aasta kevadel. 

Ukraina abistamiseks tehtud annetused võiksid ka 2024. aastal olla tulumaksuvabad 
Koda pöördus septembris rahandusministeeriumi ja riigikogu rahanduskomisjoni poole ettepanekuga pikendada vähemalt ühe aasta võrra ettevõtetele kehtestatud erandit, mille kohaselt ei maksustata Ukraina abistamiseks tehtud annetusi tulumaksuga, kui annetus on tehtud järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Riigikogu algatas 2023. aastal tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, kus sisaldus ka koja ettepanek, kuid kahjuks ei jõudnud riigikogu seda eelnõud 2023. aastal vastu võtta. 

2 töövõitu seoses pakendite aruandlusega 
Eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et ettevõtted peavad esimest korda esitama pakendiregistrile andmed ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta 2024. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2023. aasta kohta. Koja hinnangul ei ole mõistlik kehtestada kohustust tagasiulatuvalt. Ministeerium võttis meie arvamust kuulda ning lükkas andmete esitamise kohustuse ühe aasta võrra edasi. Kliimaministeerium arvestas ka teise koja ettepanekuga, et arvestust toidupakendite ja joogitopside üle ei tule pidada tüki alusel, vaid kaalupõhiselt. 

Töölepingu lõpetamise protsess töötaja töövõime vähenemise tõttu ei vaja muutmist 
Sotsiaalministeerium avalikustas mais töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas sisaldas mitmeid olulisi muudatusi seoses töölepingu lõpetamisega töötaja töövõime vähenemise tõttu. Näiteks sisaldus eelnõus mõte, et edaspidi peab tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lisaks sisaldus eelnõus nõue, et tööandja võib töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt on see tähtaeg neli kuud. Koja hinnangul ei ole need muudatused hädavajalikud ja muudavad töölepingu lõpetamise protsessi ebamõistlikult pikaks. 2023. aasta lõpuks ei olnud teada, kas ja kuidas liigub ministeerium selle eelnõuga edasi. 

Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus peab tagama kaitse ka pahatahtliku teavitamise eest 
Justiitsministeerium tuli mai lõpus välja tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu uuendatud versiooniga, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seaduse eelnõuna. Koda toetab eelnõu eesmärki ja peab positiivseks, et mitmed koja varasemad ettepanekud on jõudnud eelnõusse. Samas esitasime ministeeriumile eelnõu kohta mitmeid täiendavaid kommentaare. Näiteks tõime ühe võimaliku negatiivse mõjuna välja selle, et inimesed võivad hakata esitama pahatahtlikke, põhjendamatuid ja kuritahtlikke teateid ning sellega võib ettevõtetele kaasneda väga suur kahju. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks, et sellise riski maandamiseks kehtiksid vajalikud meetmed. 2023. aasta lõpus oli eelnõu menetlus pooleli riigikogus. 

Varjumiskohad ja varjumise korraldus vajavad selgemaid reegleid 
Siseministeeriumis avalikustas mais hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise eelnõu, mis kehtestab nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele. Koda andis ministeeriumile teada, et varjumiskohtade rajamine ja varjumise korraldamine vajavad regulatsiooni, kuid kuna eelnõu esialgses versioonis oli mitmeid ebaselgeid ja problemaatilisi kohti, siis olime vastu eelnõu kiirele menetlemisele. Näiteks ei olnud eelnõu esialgses versioonis selgelt kirjas, milliste ehitiste puhul on kohustus rajada avalik või mitteavalik varjumiskoht. Eelnõu menetlus jätkub 2024. aastal. 

Kehtestada ei tohiks nõuet, mida praktikas pole ettevõttel võimalik täita 
Euroopa Komisjoni tuli 2023. aastal välja määruse ettepanekuga, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul. Koda toetab seda põhimõtet igati. Samas on ebaselge, kas ja kuidas on näiteks Eesti ettevõtetel võimalik kindlaks teha, et nende koostööpartner või koostööpartneri koostööpartner ei ole kolmandas riigis kasutanud sunnitööd.  Samuti tekitab küsimusi, kas ja kuidas on Eesti järelevalveasutustel võimalik sunnitöö kasutamist kolmandates riikides kontrollida. 

Toetame 1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreegleid 
Koda toetab rahandusministeeriumi plaani, mille kohaselt tekib kaupmeestel kohustus ümardada ostukorvi maksumus lähima viie sendini, kui ostja maksab sularahas. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei peaks kaupleja andma ostjale tagasi 1- ja 2-sendiseid. Muudatus võimaldab vähendada kauplejate koormust ja kulusid seoses 1- ja 2-sendistega. Vastav seaduseelnõu valmib 2024. aasta kevadel. 

4 töövõitu pakendite valdkonnas 
Mai alguses jõustus ligi 30 muudatust pakendiseaduses, kusjuures mitu plaanitud muudatust jäi koja ettepanekul seadusesse lisamata. Näiteks jäid koja ettepanekul seadusesse lisamata kohustuslikud meetmed toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Üheks selliseks meetmeks oli 50-sendine pakendi ja joogitopsi hind. Lisaks ei tulnud pakendiettevõtjale kohustust võtta jäätmevoost tasuta tagasi müüdud kauba pakendijäätmeid ning kohustust panna iga poe juurde pakendikonteiner. Koja ettepanekul muutus pikemaks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamise meetmete kirjeldamise tegevuskava koostamise tähtaeg, mis algselt oleks tulnud teha 2023. aasta 1. maiks, kuid koja ettepanekul pikenes tähtaeg 1. septembrini. 

Riigil tuleks elutähtsa teenuse osutajale pakkuda ka toetavaid meetmeid 
Riigikantselei koostas 132-leheküljelise tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis muu hulgas täiendab elutähtsate teenuste nimekirja ja muudab elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume. Koda esitas eelnõu kohta mitmeid muudatusettepanekuid ning leidis, et elutähtsa teenuse osutajate kohustuste kõrval on jäetud tähelepanuta riigipoolsed toetusmeetmed. Eelnõu menetlus jätkub 2024. aastal. 

Koda toetab riigi plaani kaotada paberil ostukviitungite väljastamise kohustus 
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas oktoobris tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja annab kauplejale võimaluse lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Koda toetab plaanitavaid muudatusi. Vastav seaduseelnõu peaks valmima 2024. aastal. 

Tööturustatistika uus raamistik ei tohi suurendada ettevõtete halduskoormust 
Euroopa Komisjon tuli 2023. aastal välja ettepanekuga kehtestada Euroopa ettevõtetega seotud tööturustatistika määrus, mis hõlmab statistikat näiteks töötasude, vabade ametikohtade ja soolise palgalõhe kohta. Koda andis statistikaametile teada, et Eesti peaks algatust toetama üksnes juhul, kui sellega ei kaasne Eesti ettevõtetele halduskoormuse kasvu. Seda põhimõtet on arvestatud Eesti seisukohtades. Määruse ettepaneku arutelu jätkub EL-s 2024. aastal. 

Viisade ja elamislubadega seotud menetluspraktikat ja infosüsteeme tuleb muuta kasutajamugavamaks 
Siseministeerium plaanib muuta välismaalaste Eestis elamise ja töötamisega seotud regulatsioone, menetlusprotsesse ning ka infosüsteeme. Koda andis 2023. aasta veebruaris ministeeriumile teada, et peab väga vajalikuks selles valdkonnas menetluspraktikate ühtlustamist ning infosüsteemide loomist ja arendamist, et vähendada välismaalaste, nende tööandjate ja riigiasutuste töökoormust ning tõhustada järelevalvet. Lisaks juhtisime ministeeriumi tähelepanu mitmetele tänastele probleemidele ning pakkusime välja erinevaid lahendusi. Näiteks tegime ettepaneku muuta kiiremaks viisa ja elamisloa taotlemise protsessi. Siseministeerium avalikustab vastava eelnõu 2024. aasta alguses. 

Koja ettepanekul muudeti ettevõtetele leebemaks elektri varustuskindluse tagamist soodustava toetusmeetme tingimusi 
4. juunil jõustus toetusmeede, millega riik toetab elektri varustuskindluse tagamist neile ettevõtetele, kes on olnud enim mõjutatud kõrgetest energiahindadest. Toetusmeede võimaldab sellistel ettevõtetel taotleda sõltuvalt ettevõtte suurusest kuni 500 000 eurot toetust taastuvenergia tootmiseks vajalike seadmete paigaldamiseks. Eelnõu esialgses versioonis olid toetuse saamise tingimused praegustega võrreldes oluliselt rangemad. Näiteks pidi toetust taotlev ettevõte olema olnud otseselt seotud Ukraina, Venemaa või Valgevene turuga, kuid koja ettepanekul muudeti toetuse andmise tingimusi leebemaks. 

Koda on vastu sõidukite kõnniteel peatamise keelule veose laadimise eesmärgil 
Kliimaministeerium soovib teha liiklusseaduses muudatuse, mille kohaselt on edaspidi keelatud peatada sõidukit kõnniteel veose laadimiseks. Koja hinnangul peab kõnniteel liikumine olema ohutu, kuid samas tuleb ka ettevõtetele tagada mõislikud võimalused kauba laadimiseks. Eelnõu menetlus jätkub ilmselt 2024. aastal. 

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded peaksid sisaldama piirkoguseid ja kitsendusi ettevõtetele 
Siseministeerium koostas aasta lõpus põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuete määruse eelnõu, millega muutuvad oluliselt seni kehtinud ladustamise reeglid. Koda leidis, et ettevõtetele on vaja luua ladustamisnõuete osas mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et piirangud erinevate valdkonna ettevõtetele ei oleks ebarealistlikult keerulised. 

Koja töövõit: Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetust saab kasutada ka välisturu müügi- ja turundustegevuse jaoks 
Oktoobris jõustus Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meede, milles sisaldus muu hulgas koja ettepanek muuta toetatavate tegevuste sõnastust selliselt, et neid on võimalik rakendada ka välisturu jaoks. 

Avaldasime toetust muudatustele, mis vähendavad väärismetalltoodetega seotud ettevõtete halduskoormust 
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli juunis välja väärismetalltoodete seaduse muutmise eelnõuga, mis sisaldas mitmeid ettepanekuid ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Koda toetab plaanitavaid muudatusi. Näiteks avaldasime toetust muudatusele, mille kohaselt muutub nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks, kaob jaemüügile kehtestatud piirang ning registreeringu kehtivusaeg pikeneb ühelt aastalt kümnele. Plaanitavad muudatused mõjutavad eelkõige väärismetalltoodete valmistajaid, sissevedajaid ning hulgi- ja jaemüügiettevõtteid. 2023. aasta lõpus ei olnud teada, millal muudatused jõustuvad. 

Koda ei pidanud põhjendatuks tõsta toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu kuni 85 protsendi võrra 
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli detsembris välja ettepanekuga tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra vastavalt 40 ja 85 protsendi võrra. Koja hinnangul ei ole tasu tõstmine nii suures ulatuses põhjendatud, sest näiteks palgakasv on olnud aasta jooksul Eestis ca 10 protsenti ning inflatsioon vaid 4 protsenti. Ministeerium otsustas ettevõtete kriitika tõttu tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu 25 protsenti ehk esialgu plaanitust oluliselt väiksemas mahus. 

Koda toetab Euroopa Komisjoni plaani kehtestada ühtne tulumaksusüsteem väike- ja keskmise suurusega ettevõtete peakontoritele 
Euroopa Komisjon on koostanud piiriüleselt tegutsevate väike- ja keskmise suurusega ettevõtete peakontori tulumaksusüsteemi direktiiv ettepaneku, mis annab võimaluse väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, kes tegutsevad teistes liikmesriikides ühe või mitme püsiva tegevuskoha kaudu, kohaldada ainult peakontori ehk ettevõtte asukohariigi tulumaksusüsteemi. Koda toetab sellist lahendust. Ettepaneku arutelu jätkub ELs 2024. aastal. 

Üleilmse miinimumtulumaksu nõudeid tuleks hakata täitma siis, kui rahvusvahelised suunised on paigas 
Rahandusministeerium on koostanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu miinimumtulumaksu direktiiv. Eesti kasutab direktiivist tulenevat erandit ja ei võta eelnõuga kogu direktiivi koheselt üle, vaid paneb üksnes Eestis asuvale lõplikule emaühingule kohustuse määrata miinimummaksu deklaratsiooni esitav kontserni üksus riigis, mis kohaldab miinimummaksu. Koda peab positiivseks, et Eesti on otsustanud kasutada direktiivis pakutud erandit. Samas leiame, et ettevõtetelt võiks nõuda uute kohustuste täitmist alles siis, kui kõik miinimumtulumaksu nõuded on rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud. 

Esitasime mitmeid ettepanekuid plaanitava mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsiooni kohta 
Haridus- ja teadusministeerium tuli oktoobris välja täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõuga, mis muu hulgas lisab seadusesse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisega seotud nõuded ning täpsustab täiskasvanute koolitajatele ja täienduskoolitusasutustele kehtivaid nõudeid. Koda toetab mitmeid plaanitavaid muudatusi, kuid esitasime eelnõu muutmiseks ka mitmeid ettepanekuid. Näiteks tegime ettepaneku täpsustada kvaliteedihindamise reegleid ning vähendada õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivu. Eelnõu menetlus jätkub 2024. aastal. 

Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis vähendaks piiriüleselt tegutsevate ettevõtete koormust 
Euroopa Komisjoni tuli 2023. aastal välja ühinguõiguse digitaliseerimist käsitleva direktiivi ettepanekuga, mille eesmärk on kaotada ja vähendada ettevõtete formaalsusi ettevõtete andmete kasutamisel piiriülestes olukordades. Näiteks aitab ettevõtete koormust vähendada ettepanekus sisalduv ELi äriühingu tõendi loomine, ELi digitaalse volikirja kasutusele võtmine ning dokumentide legaliseerimise ja tõlkimise nõuete leevendamine. Koda toetab neid muudatusi. Direktiivi ettepaneku arutelu jätkub EL-s 2024. aastal. 

Eelnõusid ei tohi menetleda turbokiirusel 
Koda oli aasta jooksul korduvalt rahulolematu ministeeriumite õigusloome praktikaga, kus ettevõtluskeskkonda oluliselt mõjutavate eelnõude puhul andsid ministeeriumid ettevõtlusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks mõned üksikud tööpäevad. Näiteks septembris saatsime koos 35 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsusele pöördumise, et seaduste turbomenetlus kahjustab majandust ning palusime peatada kiireloomuliste eelnõude menetluse. 

Eesti seisukohtade kaitsmine ELi õigusloomes peab muutuma läbipaistvamaks 
Tegime aasta jooksul ministeeriumitele mitmeid ettepanekuid, kuidas paremini kaasata erinevaid huvigruppe Eesti seisukohtade kujundamisse Euroopa Liidu algatuste osas. Näiteks ei saa olla rahul sellega, et ministeerium saadab huvigruppidele kümneid või isegi sadu lehekülgi ELi ettepanekuga seotud dokumente, kuid algatuse sisu, eesmärki ja tausta ei ole ministeerium lühidalt lahti kirjutanud. Lisaks juhtisime tähelepanu probleemile, et kui Eesti kinnitab oma seisukohad ELi algatuse osas, siis pärast seda ei toimu üldreeglina enam suhtlust riigi ja huvigruppide vahel. Seetõttu puudub edasisest protsessist ülevaade ning keeruline on hinnata, kui edukalt kaitsevad meie ametnikud ja poliitikud Eesti huvisid Brüsselis. Koja pöördumiste tulemusena muutus kaasamisprotsess aasta jooksul paremaks ning ka Eesti seisukohtade kaitsmine ELi õigusloomes on muutunud mõnevõrra läbipaistvamaks. 

Juristid andsid nõu 100 ettevõttele 
Koja liikmed kasutasid 2023. aastal aktiivselt meie juristide teenuseid. Juristid nõustasid liikmeid kõikides olulisemates valdkondades, millega ettevõtted oma igapäeva tegemistes kokku puutuvad (nt lepingud, tööõigus, riigihanked). Jätkuvalt pakkus ettevõtjatele suurt huvi lepingutega seotud konsultatsioonid. Aitasime ettevõtetel koostada erinevat liiki lepinguid, viia sisse lepingumuudatusi ning viisime läbi lepingute analüüse. 

0