Tuleohutusaruande asendamine tuleohutusülevaatusega ei too kasu

Siseministeerium soovib muuta tuleohutuse seadust, mille suurim muudatus on iga-aastase tuleohutusaruande esitamise kohustuse asendamine tuleohutusülevaatuse esitamisega iga kolme aasta tagant. Koja hinnangul toimib tänane tuleohutuse enesekontrolli süsteem hästi ning see on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord tooks ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik ette hinnata.

Tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine

Eelnõuga kavandatava muudatusega vabastatakse tööstus- ja laohoonete (pindalaga enam kui 1000 m2) ning büroohoonete (tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest) ja garaažide (pindalaga enam kui 1000 m2) omanikud iga-aastasest enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja see asendatakse tuleohutusülevaatuse kohustusega. Tuleohutusülevaatus tuleb läbi viia üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha vaid isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist 5 kutse.

Endiselt jääb kehtima iga-aastane tuleohutusalane enesekontroll, ehk tulekahju korral tegutsemise plaani koostamist ja iga-aastast tulekahju õppuse läbiviimist. See tähendab ettevõtjatele iga-aastast halduskoormust, kulutatud tööaega ja sellega kaasnevaid kulusid. Muudatus mõjutab kõige rohkem tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikke, kes hetkel ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid muudatuse järgselt peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust ja iga-aastast tuleohutuse enesekontrolli.

Kaubanduskoja liikmed tõid välja, et perioodiline aruande koostamine hoiab tuleohutuse paremal tasemel. Kui toimuks iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatus, võib see viia selleni, et ettevõtted on motiveeritud tuleohutusega tegelema alles paar kuud enne tuleohutusülevaatuse toimumist.

Alternatiivsed võimalused

Koja hinnangul on oluline, et igas ettevõttes on isik, kes enesekontrolli aruandele isiklikult alla kirjutab, olenemata sellest, kas ta on selle tellinud mõnest tuleohutusteenust pakkuvast ettevõttest või on koostanud ettevõtja töötaja. Tuleohutusaruande koostamine ja selle eest isiklikult vastutamine tekitab suuremat vastutuskohustust, et igapäevaselt jälgida ettevõttes toimuvat ja hoida ära tulekahju tekkimise võimalust.

Seetõttu tegi koda ministeeriumile mitu ettepanekut:

1. Ettevõtetel võiks olla võimalus valida, kas koostada iga-aastane tuleohutusaruanne või iga kolme aasta tagant toimuv tuleohutusülevaatus.
2. Ettevõtjad võiksid jätkata praeguse olukorraga ning ettevõtetes, kus Päästeameti inspektor on avastanud olulisi rikkumisi, on tal õigus teha ettekirjutis ja kehtestada konkreetses ettevõttes kohustuslik tuleohutusülevaatus tuleohutusspetsialisti poolt teatud perioodiks.
3. Oluline oleks üle vaadata siiski mõlemal juhul aruande või ülevaatuse sagedus ning see, kas alati on otstarbekas nõuda selle esitamist Päästeametile või piisaks vaid koostamisest ja dokumenteerimisest.
4. Täiendavalt tuleks meie hinnangul analüüsida ja paindlikumaks muuta ka kohustuste aluseks olevad kriteeriumid ja nende rakendamine, et oleks enam võimalik objektidele läheneda ka tulenevalt nende tegelikust kasutusotstarbest ja mitte üksnes fikseeritud pindala kriteeriumist (on oluline vahe, kas 1000 m2 laos ladustatakse üksnes metallist torusid või kuivatatud puitu või kas ja kui palju ning kuidas tegelikult hoones põlevaineid hoitakse).