Ülevaade 1. jaanuaril jõustunud õigusaktidest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest õigusaktide muudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval ligi 300 õigusakti. 

Käibemaksumäär tõusis 22 protsendini 
Alates 1. jaanuarist on käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. Kassapõhise käibemaksukohustuslase puhul, kui ostjale väljastati arve ning lähetati kaup või tehti see kättesaadavaks või osutati teenust enne 2024. aasta 1. jaanuarit, rakendub veel 20-protsendiline käibemaks. Lisaks on veel erisus lepingutele, mis on sõlmitud enne 1. maid 2023. Veel kuni 2025. aasta 31. detsembrini on lubatud enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kohaldada 20-protsendilist käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendiline käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust. Seoses käibemaksumäära muutumisega muutuvad ka käibedeklaratsiooni vormid. 

Vaata lisaks: Käibemaksuseadus, Käibemaksuseaduse muutmisega seotud rahandusministri määruste muutmine, 5 küsimust ja vastust uuest aastast tõusva käibemaksumäära kohta 

Miinimumpalk tõusis 820 euroni 
Miinimumpalk tõusis 2024. aastast täistööajaga töötamise korral 725 eurolt 820 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 4,86 eurot (praegu 4,30 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab ligi 40 000 töötajat. 

Vaata lisaks: 2024. aasta töötasu alammäär 

Sellest aastast rakendab tööinspektsioon uut puhkeaja tõlgendust 
Alates 1. jaanuarist hakkab tööinspektsioon töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet teostades lähtuma Euroopa Kohtu otsuses välja toodud uuest iganädalase puhkeaja tõlgendusest. Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48 tundi iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Uue tõlgenduse tõttu tuleb tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus. 

Koda tegi Euroopa Kohtu otsuse valguses ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi, kuid seda ettepanekut ei võetud hetkel arvesse. 

Vaata lisaks: Tööinspektsiooni selgitus, Koja ettepanek muuta seadust 

Suurenes sotsiaalmaksu miinimumkohustus 
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2024. aastast 725 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 239,25 eurot kuus. Selline summa tuleb üldreeglina tasuda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 725 euro. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 215,82 euro asemel 239,25 eurot, et saada ravikindlustust. 

Vaata lisaks: 2024. aasta riigieelarve seadus 

Maamaks ei tohi kasvada üle 10 protsendi aastas  
2022. aastal toimus maa korraline hindamine ning 2022. aasta maade hindamise tulemused võetakse kasutusse 2024. aasta maamaksu arvutamisel. Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise vältimiseks kehtestatakse alaliselt maamaksu aastaseks lubatud kasvuks 10 protsenti eelmise aasta maamaksusummast. See tähendab, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, siis üle 10 protsendi ei tohi maamaks aastas kasvada. Maamaksu aastase kasvu piirang tagab, et järgnevatel aastatel suureneb maamaks järk-järgult kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani. 

Vaata lisaks: Maamaksuseadus 

Suurenes veoautode teekasutustasu 
1. jaanuaril jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis tõstavad 2024. aasta 1. jaanuarist veoautodele kehtestatud teekasutustasu. Tasu tõuseb rohkem nende veoautode osas, mis on saastavamad ja raskemad. Päevane teekasutustasu määr jääb uuest aastast vahemikku 13-40 eurot (praegu 9-12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 680-2000 eurot (praegu 500-1300 eurot). Teekasutustasu määr sõltub jätkuvalt veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Endiselt on võimalik teekasutustasu tasuda ka nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasu tõstmise tulemusena suureneb teekasutustasust laekuv tulu eeldatavalt 11,8 miljoni euro võrra ning see raha suunatakse transporditaristu hoiuks. Lisaks suurenevad uuest aastast trahvid nendele isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. 

Vaata lisaks: Liiklusseadus  

Sisserände kvoot vähenes 
2024. aasta sisserände piirarv on 1303, mis on nelja võrra väiksem kui eelmisel aastal. See on maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada. Sisserände piirarv jaguneb järgmisel aastal vastavalt valdkondadele järgmiselt: 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas, 35 elamisluba välisajakirjanikele, 34 elamisluba spordivaldkonnale, 15 elamisluba kulutuurivaldkonnale, 5 elamisluba välislepingu alusel ning ülejäänud 1014 elamisluba on vabalt jaotamiseks. 

Vaata lisaks: 2024. aasta sisserände piirarv, Sisserände piirarvu jagunemine, Selgus 2024. aasta sisserände piirarv ja selle jaotus valdkondade lõikes 

Osadele pakendiettevõtjatele tuli kohustus kanda lisakulusid 
Alates 1. jaanuarist on pakendiettevõtjatel, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid, painduvast materjalist pakke ja pakkematerjale, joogipakendeid, joogitopse ning õhukesi plastkandekotte, kohustus kanda mitmeid lisakulusid. 

Lisanduvad kulud on seotud avalikesse prügikastidesse äravisatud eelnevalt nimetatud pakenditest tekkinud jäätmete kogumise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud. Avalike prügikastidena mõeldakse avaliku sektori asutuste hallatavaid prügikaste, mis asuvad avalikus ruumis. Näiteks peab pakendiettevõtja, kes müüb müügikohas tarbijale kuuma jooki plastist (sh plasti sisaldavas) joogitopsis, kandma kulud, mis tekivad siis, kui tarbija viskab sellise joogitopsi pärast tarbimist avalikus ruumis olevasse prügikasti või loodusesse. Varasemalt on see kulu olnud kohalike omavalitsuste kanda. 

Pakendiseaduses on aga kirjas, et eelnevalt nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud osutatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks. Lisaks on seaduses välja toodud, et kulud tuleb määrata kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral tuleb piirduda avaliku sektori asutuste või nende poolt volitatud tegevusega. Pakendiseaduse kohaselt peab kliimaminister kehtestama määrusega kulude arvutamise metoodika ja määramise korra, kuid praeguseks hetkeks ei ole sellist määrust kehtestatud. 

Vaata lisaks: Pakendiseadus 

Ettevõtted peavad esitama rohkem andmeid pakendite ja pakendijäätmete kohta 
Alates 1. jaanuarist peavad ettevõtted, kes lasevad Eestis esmakordselt turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse, pidama arvestustust selliste toidupakendite ja joogitopside kohta. Arvestust tuleb pidada eraldi täielikult ja osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside kohta. Osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside korral tuleb esitada andmed nende pakendite kogumassi ja pakendis sisalduva plasti massi kohta.  

Ühekordselt kasutatav plastist toidupakend on pakendiseaduse kohaselt kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta. Näiteks kuuluvad selliste toidupakendite alla kiirtoidupakendid, salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud. Seega muudatus puudutab näiteks toiduainetööstust, jaekaubandusettevõtteid ja toitlustussektorit. 

Kui esialgu pakkus kliimaministeerium välja, et ettevõtted võiksid pidada arvestust ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta tüki alusel, siis koja ettepanekul loobuti sellest ideest ning määrusesse läks kirja, et arvestuse pidamine toimub kaalupõhiselt. 

Lisaks tuleneb pakendiseadusest ja pakendiregistri põhimäärusest nõue, et uuest aastast tuleb pidada arvestust ka Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite massi ja neis sisalduva ringlusesse võetud plasti massi kohta. Eraldi tuleb arvestust pidada joogipudelite kohta, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), ja muude plastist joogipudelite kohta.  

Pakendiregistri põhimääruse kohaselt peavad ettevõtted esitama eelpool nimetatud andmed 2025. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2024. aasta kohta. Seega peavad ettevõtted hakkama pidama vastavat arvestust juba 2024. aasta algusest. 

Vaata lisaks: Pakendiseadus, Pakendiregistri põhimäärus 

Suurenesid toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud 
2024. aastast tõusid toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määrad 25 protsenti. Toidujärelevalve tunnitasu määr on 35,74 eurot ning veterinaarjärelevalve tasumäär on praeguse 17,85 euro asemel 22,3 eurot. Algselt soovis ministeerium tasumäärasid tõsta vastavalt 40 ja 85 protsendi võrra, kuid ministeerium otsustas tasusid tõsta siiski väiksemas mahus.  

Vaata lisaks: Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal 

Tõusid alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärad 
Alkoholitoodete aktsiisimäär kasvas 1. jaanuarist 5 protsenti ja sama suur tõus toimub ka aastatel 2025 ja 2026. Samuti tõusevad uuest aastast 5 protsenti tubakatoodete, sh sigarite, sigarillode ja e-vedelike aktsiisimäär. 

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus 

Tõusid riigilõivud
2024. aastast tõusid keskkonnakaitselubade ning merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärad, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavad riigilõivumäärad. Kõige rohkem kallinevad keskkonnalubade nagu vee erikasutusluba ning saasteainete, jäätmete käitlemisluba ja saasteainete paiksest saasteallikast välisõhku viimise luba ligilähedaselt neli korda senise 520 euro tasemelt 1990 euroni. Lisaks muutub keskkonnakompleksloa hinnastamine senisest keerulisemaks ning suureneb senise 1240 euro tasemelt neli kuni viis korda. 

Vaata lisaks: Riigilõivuseadus 

Jõustus uus tööturumeetmete seadus 
1. jaanuaril jõustus tööturumeetmete seadus, mis asendab praegust tööturuteenuste ja -toetuste seadust. Uue seaduse loomise peamine eesmärk on korrastada ja lihtsustada tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi, sest praegu on tööturumeetmete õiguslik raamistik laiali erinevates õigusaktides. Võrreldes kehtiva seadusega ei sisalda uus seadus olulisi muudatusi. Näiteks ei kehtesta uus seadus uusi tööturuteenuseid ja -toetusi ega laienda isikute ringi, kellel on õigus tööturumeetmetele. 

Tööturumeetmete seadus sisaldab tööturumeetmete ehk tööturuteenuste ja -toetuste üldisemaid reegleid, näiteks tööturumeetmete loetelu ja eesmärke. Kokku on uues seaduses kirjas kümme erinevat tööturumeedet: tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriteenused, töökeskne nõustamine, oskuste arendamine, ettevõtluse toetamine, töövalmiduse toetamine, töövõime toetamine, tööle asumise ja tööl püsimise toetamine ning tööturuteenusel osalemise toetamine. Tööturumeetmete detailsem sisu on edaspidi kirjas tööhõiveprogrammis. 

Näiteks kui kehtivas seaduses on väga täpselt kirjas, mida kujutab endast ettevõtluse alustamise toetus, siis uues seaduses on üksnes kirjas, et üheks tööturumeetmeks on ettevõtluse toetamine, mille eesmärk on toetada inimese alustamist ettevõtlusega ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse alustamise toetuse detailsemad tingimused on uuest aastast kirjas tööhõiveprogrammis. 

Vaata lisaks: Tööturumeetmete seadus, Tööhõiveprogramm 2024–2029 

Jõustusid mitmed muudatused võlaõigusseaduses 
Peamine muudatus seisneb selles, et võlaõigusseaduses võrdsustatakse abikaasad registreeritud elukaaslastega. Kui eelnevalt sisaldus võlaõigusseaduses põhimõte, et ostueesõigust ei saa kasutada asja müümisel müüja alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale, siis alates 2024. aastast ei saa ostueesõigust kasutada ka juhul, kui asi müüakse registreeritud elukaaslasele.  

Vaata lisaks: Võlaõigusseadus 

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem laienes laevandusele 
Alates 2024. aastast laieneb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ka laevandusele. See tähendab, et laevandusettevõtted peavad hakkama ostma saastekvoote, et maksta tekitatud CO2 heitmete eest. Muudatus puudutab suuremaid laevu ehk laevu, mille kogumahutavus on vähemalt 5 000 tonni, sõltumata laeva lipuriigist. Uus süsteem puudutab neid suuri laevu, mis peatuvad ELi sadamates. Muudatuse tulemusena suureneb vähesel määral laevatranspordi hind. 

Vaata lisaks: Euroopa Liidu määrus 

2024. aastast tõuseb tehnovõrkude talumistasu suurus 
1. jaanuarist tõusis talumistasu suurus, mida tehnovõrgu või -rajatise omanik peab maksma tehnovõrkude talumise eest kinnistu omanikule. Tõus on tingitud 2022. aastal läbiviidud maa korralisest hindamisest. Talumistasude tõus rakendub kolme aasta jooksul, kus esimesel kahel aastal tõuseb tasu kuni 33 protsenti ja kolmandal aastal kuni 66 protsenti vastavalt maa maksustamishindade 2022 ja 2001 hindamise tulemusel arvutatud talumistasude vahest. Samas väheneb uuest aastast talumistasu suurus praeguselt 7,5 protsendilt 3,5 protsendini maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. 

Vaata lisaks: Asjaõiguse rakendamise seadus 

Inimesed saavad võimaluse tõsta oma teise samba sissemakseid 
Kõigil teise sambaga liitunud inimestel on alates 2024. aastast võimalik esitada avaldus Pensionikeskusele või oma pensionifondile, et suurendada oma praegust 2-protsendilist kogumispensioni makse määra 4 või 6 protsendini. Riik lisab omalt poolt jätkuvalt 4 protsenti. Kui inimene esitab vastava avalduse hiljemalt 30. novembriks 2024, siis hakkab kõrgem sissemakse määr kehtima alates 2025. aastast. Kogumispensioni makse määra saab inimene muuta kord aastaks. Tööandja jaoks tähendab muudatus seda, et iga aasta alguses tuleb kontrollida, kas töötaja on tõstnud oma teise samba sissemakse määra või varasemalt tõstetud määra hoopis vähendanud. Tööandja saab seda kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt. 

Vaata lisaks: Kogumispensionide seadus  

Tõusid hasartmängumaksu määrad 
Alates 1. jaanuarist tõusid mitmed hasartmängumaksu määrad. Näiteks mängulaua maksumäär tõuseb ligi 10 protsenti. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär suureneb praeguselt 18 protsendilt 22 protsendini. Hasartmängumaks totolt ning õnnemängude ja osavusmängudelt kaughasartmänguna suureneb praeguselt 5 protsendilt 6 protsendini. 

Vaata lisaks: Hasartmängumaksu seadus 

Välismaalase registreeritud elukaaslane sai samad õigused nagu välismaalase abikaasa 
Alates 2024. aastast on lubatud anda välismaalasele tähtajaline elamisluba elama asumiseks registreeritud elukaaslase juurde. Eelnevalt puudus seadusest selline võimalus. Registreeritud elukaaslase elamisloale hakkavad kehtima samad nõuded nagu täna kehtivad välismaalase abikaasa osas. Näiteks ei lähe välismaalase registreeritud elukaaslasele antud elamisluba sisserände piirarvu alla. Lisaks on uuest aastast võimalik välismaalasele lühiajaliseks Eestis töötamiseks või õppimiseks antud viisa puhul anda samadel tingimustel viisa ka välismaalase registreeritud elukaaslasele. Praegu on see lubatud välismaalase abikaasa, kuid mitte registreeritud elukaaslase puhul. 

Vaata lisaks: Välismaalaste seadus 

Küsimustega peagi jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda koja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.