Vähemalt 20 protsenti kutsekoolide rahastamisest peaks sõltuma kooli tulemustest
Kaubanduskoda tegi haridus- ja teadusministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku lisada kutseõppeasutuse seadusesse põhimõte, et kutsekoolide rahastamisest peab vähemalt 20 protsenti moodustama tulemusrahastamine.
Hetkel on õigusaktis kirjas, et kutsekoolide rahastamise üheks komponendiks on tulemusrahastamine. See tähendab, et kooli rahastamine sõltub muu hulgas sellest, kui head on kooli tulemused kokku lepitud hariduse võtmenäitajate alusel, näiteks töökohapõhises õppes osalejate arv, normaalajaga lõpetajate arv, kutseeksamiga kooli lõpetajate arv.
Õigusaktis ei ole aga välja toodud, kui suure osa kutsekoolide rahastamisest peab moodustama tulemusrahastamine ja kui suure osa baasrahastamine. Selleks, et tulemusrahastamine muutuks ka reaalselt üheks osaks kutsekoolide rahastamismudelis ning riik näeks selleks ette vahendeid riigieelarves, peaks õigusaktis olema kirjas, kui suur peab minimaalselt olema tulemusrahastamise osakaal. Kui seaduses puudub selline põhimõte, siis esineb oht, et riik eraldab tulemusrahastamise jaoks liiga vähe raha ning tulemusrahastamine ei hakka kutsekoolidele soovitud mõju avaldama.
Seetõttu tegi kaubanduskoda ettepaneku lisada kutseõppeasutuse seadusesse põhimõte, et kutseõppe baasrahastamise ja tulemusrahastamise komponentide suhe on kuni 80 protsenti baasrahastamine ja vähemalt 20 protsenti tulemusrahastamine. Lisaks rõhutas koda, et tulemusrahastamine ei tohi toimuda kutsekoolide baasrahastamise vähendamise arvelt, vaid riik peab eraldama täiendavaid vahendeid tulemusrahastamise jaoks. Seega peab toimuma kvantitatiivne hüpe kutsekoolide rahastamises, et oleks võimalik katta tulemusrahastamise komponenti.
Elektroonilised kutsetunnistused
Koda tegi ministeeriumile ka ettepaneku muuta kutseseaduses kutsetunnistuse regulatsiooni selliselt, et kutsetunnistused muutuksid elektrooniliseks. See tähendab, et kui inimene on edukalt sooritanud kutseeksami, siis tehakse vastav kanne kutseregistrisse ning see kanne tõendab kutsetunnistuse olemasolu. Lisaks tuleb alles jätta võimalus, et kui kutse andja või kutsetunnistuse saaja soovib saada kutsetunnistust paberkandjal, siis tuleb kutsetunnistus väljastada endiselt ka paberil. Täna toimub kutsetunnistuste väljastamine paberkandjal.
Kutsekooli lõpueksam
Lisaks tegi koda ettepaneku lisada kutseharidusstandardisse põhimõte, et igal õpilasel on õigus sooritada õpingute lõpetamiseks lõpueksam, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub. Sellisel juhul ei väljastata õpilasele kutsetunnistust, kuid tal on võimalik kutseõppe õpingud lõpetada, kui ta sooritab lõpueksami. Muudatust on vaja selleks, et õpilased saaksid oma õpingud lõpetada ning et ei tekiks survet kutseeksami lihtsamaks muutmiseks.
Vaata kaubanduskoja ettepanekuid lähemalt siit: