Välismaalaste seadusesse jõuavad peagi mitmed positiivsed muudatused
Riigikogu võttis 9. mail vastu välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, mis muudab paindlikumaks välismaalaste töörände tingimusi. Näiteks võimaldavad muudatused välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat, väheneb tippspetsialisti palgakriteeriumi nõue ning kehtima hakkavad mitmed soodustused kasvuettevõtetele seoses välistööjõu kaasamisega.
Kaubanduskoda peab väga positiivseks, et riigikogu võttis siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatud välismaalaste seaduse muudatused kiirkorras vastu. Seaduse kiire menetlemine oli igati vajalik ja põhjendatud, sest mitmed muudatused on seotud Ukraina sõjapõgenike ning nende töötamise võimalustega Eestis. Lisaks on seaduses ka mitmeid punkte, mida tööandjad on juba aastaid oodanud ning mis muudavad välistööjõu värbamise paindlikumaks.
Järgnevalt teeme ülevaate olulisematest muudatustest.
Tekib uus elamisloa liik - tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
Välismaalaste seadusesse lisandub kuni kaheaastase tähtajaga elamisluba, mida saab taotleda välismaalane, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ning kelle töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Lisaks näeb seadus ette täiendavad nõuded tööandjale. Nimelt peab tööandja olema usaldusväärne ning olema maksnud välismaalasele lühiajalise töötamise perioodi jooksul nõuetele vastavat töötasu.
Selline elamisluba on vabastatud sisserände piirarvu alt. Samas ei ole välismaalasel võimalik seda elamisluba pikendada ning uut samaliigilist elamisluba on välismaalasel lubatud taotleda alles pärast ühe aasta möödumist eelmise elamisloa kehtivuse lõppemisest. Lisaks ei ole välismaalasel lubatud ühe aasta jooksul pärast selle elamisloa lõppemist Eestis töötada lühiajalise töötamise registreerimise alusel.
Seega saab välismaalane edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat. Esiteks on välismaalasel võimalik lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötada üks aasta ning seejärel saab ta taotleda kaheks aastaks elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, mis ei lähe sissererände piirarvu alla.
Vastavad muudatused jõustuvad välismaalaste seaduses 2023. aasta 1. jaanuaril.
Tippspetsialisti töötasu nõue väheneb
Kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb tippspetsialistile maksta vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis peagi väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise palgani. See tähendab, et kõik välismaalased, kes soovivad Eestis töötada ja kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu, loetakse tippspetsialistiks ja nad on vabastatud sisserände piirarvust. See muudatus jõuab seadusesse suure tõenäosusega lähinädalate jooksul.
Soodustused kasvuettevõtetele välistööjõu kaasamisel
2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed positiivsed muudatused kasvuettevõtete jaoks. Nimelt on kasvuettevõtetel edaspidi lubatud välismaalasele maksta palka, mis on vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast. Lisaks ei lähe kasvuettevõtte välismaalasest töötajatele väljastatud elamisload sisserände piirarvu alla. Sellise elamisloa puhul vajalik ka Töötukassa luba.
Kasvuettevõtteks loetakse tegevust kasvatavat Eestis registreeritud äriühingut, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ning korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ja mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on tegutsenud vähemalt 10 aastat; 2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat; 3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt miljon eurot ja 4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti.
Ukrainas toimuva sõjaga seotud muudatused
Lähinädalate jooksul jõustub välismaalaste seaduses ka muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset ning Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui neil puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.
Kui Ukraina kodanik töötas lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis enne 24.veebruari ja tema Eestis töötamise aeg saab täis, siis võib Ukraina kodanik muudatuse jõustumisel Eestis edasi töötada ning talle ei kohaldu välismaalaste seadusest tulenevad nõuded lühiajalisele töötamisele. Sellisel juhul kohaldub tema töötamisele töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused.
Samas lisandub eelnevalt kirjeldatud välismaalase tööandjale kohustus maksta välismaalasele vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel tuleb aluseks võtta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood.
Muudatused, millega pigem ei kaasne tööandjatele positiivset mõju
Riigikogus vastu võetud seadus sisaldab ka mitmeid muudatusi, millel on osadele tööandjatele negatiivne mõju ning mis vähendavad paindlikkust. Näiteks on edaspidi võimalik lühiajalist töötamist registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks. Lisaks hakkab kehtima põhimõte, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest.
Kui praegu peab renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist, siis edaspidi peab tööandjal olema tagatis välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses.
Eelnõu piirab ka lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist.
Riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.