Avalda arvamust plaanitava turvategevuse eeskirja kohta

Mis on eesmärk?
Siseministeerium koostas turvategevuse eeskirja, sest 1. juulil jõustuva turvategevuse seaduse kohaselt tuleb siseministeeriumil koostada turvategevuse eeskiri, milles sisalduvad turvategevust puudutvad nõuded.

Keda mõjutab?

• turvaettevõtjaid
• turvateenistujaid (valvetöötajaid, turvatöötajaid ja turvajuhte)
• siseturvakorraldajaid
• ettevõtjaid, kes ostavad sisse turvamise, turvaauditi läbiviimise, valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise või turvateenistuja väljaõppe teenust
• täienduskoolitusasutusi, kes tegelevad turvateenistuja väljaõppega

Millised on olulisemad muudatused?

Turvateenistuja väljaõpe

• Kuna 1. juulil jõustuva turvategevuse seadusega muudetakse turvateenistuja väljaõpe tegevusloaga majandustegevusest teavitusega tegevuseks, siis kehtestab turvategevuse eeskiri kvaliteedi tagamise eesmärgil konkreetsemad nõuded ka turvateenistuja (valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht) väljaõppele (vt eelnõu §-d 6-8). Varasemalt ei ole turvateenistuja väljaõppe nõuded sellises ulatuses reguleeritud olnud.
• Eelnõu kohaselt on turvatöötaja väljaõppe maht vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama vähemalt 32 akadeemilist tundi kontaktõpet (vt eelnõu § 6 lg 4). Varasemalt puudus nõue kontaktõppe mahu osas.
• Samuti puudus varasemalt nõue, et turvajuhi väljaõppe mahust (80 akadeemilist tundi) peab vähemalt 48 akadeemilist tundi olema kontaktõppena (vt eelnõu § 6 lg 5).
• Turvateenistuja väljaõppe nõuded ja õpiväljundid on kirjas määruse lisas 1.
• Iga-aastase täienduskoolituse kohustuse ühe osana lisandub turvatöötajale ja turvamise turvajuhile kohustus läbida vähemalt kuue akadeemilise tunni pikkune praktiline kontaktõpe füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamise kohta (§ 7 lg 2).
• Eelnõu kehtestab täpsemad nõuded ka koolitajale, kel peavad olema turvateenistuja väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud teadmised ja oskused ja hoiakud. Lisaks peab koolitaja läbima vähemalt üks kord viie aasta jooksul erialase täienduskoolituse (vt eelnõu § 8). Kehtiv turvaseadus ei näe ette täpsemaid nõudeid turvateenistuja koolitajatele, kehtib vaid nõue, et esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon.

Turvaplaan ja turvaauditi aruanne

• Turvategevuse eeskiri kehtestab konkreetsemad ja detailsemad nõuded ka turvaplaanile ja turvaauditi aruandele (vt eelnõu §-d 2-5).
• Eelnõu näeb ette minimaalsed andmed, mis tuleb esitada turvaplaanis (vt eelnõu § 2). Näiteks tuleb plaanis välja tuua, kui palju turvateenistujaid hakkab turvama, mis on nende peamised tööülesanded, andmed turvaobjektile kavandatud turvateenistujate kasutatavate relvade ja erivahendite kohta ning turvavarustuse loetelu.
• Lisaks on eelnõus kirjas minimaalsed andmed, mis tuleb kajastada turvaauditi aruandes (vt eelnõu § 4). Näiteks peavad selles olema andmed turvaauditi aluseks oleva turvaobjektil seni rakendatud kaitse- ja valvelahenduste kohta ning analüüs olemasolevate kaitse- ja valvelahendustele turvariskide seisukohalt.

Turvavarustus

• Turvaettevõtja peab väljastama turvateenistujale ja turvamise turvajuhile turvaobjekti turvaplaani kohaselt turvateenistuja turvavarustuse. Kui turvatöötaja või turvamise turvajuht kannab tulirelva väljastab turvaettevõtja talle kaitsevesti, mis kaitseb keha kuuli eest (vt eelnõu § 18 lg 2).
• Eelnõu kohaselt on turvavahendiks kaitsevest, mis kaitseb keha löögi eest; kaitsevest, mis kaitseb keha kuuli eest; kaitsekindad, mis kaitsevad marrastuse või bioloogilise ohuteguri eest; relva ja erivahendi kandmise varustus (vt eelnõu § 18 lg 1). Kehtiv turvaseadus ei näe ette, milline turvavarustus tuleb turvaettevõtjal tagada turvatöötajale.

Tervisenõuded ja tervisekontroll

• Eelnõu täiendab nõudeid turvateenistuja tervisenõuetele ning tervisenõuete vastavuse kontrollimisele (vt eelnõu §-d 10-15).
• Senise viie grupi asemel jaotab eelnõu turvateenistujad lähtuvalt töökeskkonna ohuteguritest ja tööülesannetest tervisenõuete alusel kahte gruppi: I grupp - turvatöötaja ja turvamises osalev turvajuht;  II grupp – valvetöötaja (vt eelnõu § 10 lg 2).
• Eelnõu näeb selgelt ette turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavad tervisehäirete loetelu, mida peab töötervishoiuarst hindama tervisekontrollis (vt eelnõu § 11 lg 1 ja lisa 2). Varasemalt puudus selge regulatsioon, mille alusel saaksid töötervishoiuarstid hinnata, kas isik võiks turvateenistujana töötada.
• Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on kirjas määruse lisas 2.
• Kui varasema regulatsiooni kohaselt määras töötervishoiuarst tööandja korraldatud riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks terviseuuringute mahu ja arst ise valis, milliseid uuringuid ta teeb, siis eelnõu kehtestab selge loetelu uuringutest, mis turvateenistujale tuleks teha (vt eelnõu § 14 lg 4). Siiski säilib töötervishoiuarstil teatud paindlikkus uuringute läbiviimisel (vt § 14 lg 6).

Dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

• Eelnõu täiendab nõudeid turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele. Eelnõu loetleb turvategevuse dokumendid, nende andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad (vt eelnõu §-d 19-26). Näiteks üheks turvategevuse dokumendiks on turvateenistuja isikutoimik, mis sisaldab andmeid, mis võimaldavad tuvastada turvateenistuja vastavuse turvategevuse seaduse § 15 nõuetele. Eelnõu kohaselt tuleb säilitada turvateenistuja isikutoimiku andmeid alates turvateenistuja töösuhte algusest kuni töösuhte lõppemiseni, arvestades töölepingu seadusese erisusi.

Suure varalise väärtusega veose turvamine

• Eelnõu võtab kasutusele soomustatud sularahaveosõiduki mõiste. Selliseks sõidukiks on sõiduk, mis on kohandatud sularaha või väärtpaberi veoks ning millel on globaalne navigatsioonisüsteem ja asjakohane sidevahend, mis võimaldab võtta mis tahes ajal ühendust sularaha või väärtpaberi vedaja kontrollkeskusega ja häirekeskusega hädaabinumbril 112 ning mille juhikabiini soomus pole läbitav tsiviilkäibes lubatud laskemoonaga (vt eelnõu § 28 lg 2).
• Eelnõu muudab piirmäärasid, mille ületamisel kohalduvad raha ja väärtpaberite veo turvamisele kohustuslikud nõuded. Eelnõu kohaselt on kahe relvastatud turvatöötaja või turvatöötaja ja turvakohvri kasutamine kohustuslik alates 820 000 eurost (vt eelnõu § 28 lg 5). Kui raha ja väärtpaberite väärtus ületab 2 0500 000 euro piiri, siis peab seda vedama vähemalt kaks tulirelvaga turvateenistujat, kes kasutavad turvakohvrit või soomustatud sularahaveosõidukit (vt eelnõu § 28 lg 6). Kui raha ja väärtpaberite väärtus ületab 8 20 000 000 euro piiri, siis võib seda vedada ainult PPA loal (vt eelnõu § 28 lg 7).

Vormiriietus ja töötõend

• Kõige olulisemaks muudatuseks võrreldes kehtiva regulatsiooniga on see, et eelnõu kohaselt tuleb ka avalikus kohas siseturvamisel kanda vormiriietust ja töötõendit (vt eelnõu §-d 16-17). Hetkel puudub selline nõue siseturvamise osas.

Millal jõustub turvategevuse eeskiri?
Määrus jõustub eelnõu kohaselt 1. juulil 2024 ehk sama ajal, kui jõustub uus turvategevuse seadus.

Anna teada, mida arvad plaanitavast turvategevuse eeskirjast. Vastust ootan hiljemalt 11. aprilliks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan siseministeeriumile.