Räägi kaasa energiamajanduse arengukava eelnõu osas

Mis on arengukava eesmärk?
Arengukava eesmärk on tagada energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohane hind ning energeetika keskkonnasäästlikkus (arengukava eelnõu lk 19-20).

Keda mõjutab?

• ettevõtteid, kes tegutsevad elektri, maagaasi, vedelkütuste või kaugkütte valdkonnas
• ettevõtteid, kes kasutavad elektrit, maagaasi, vedelkütuseid või kaugkütet

Millised on arengukavas sisalduvad olulisemad tegevused eesmärkide täitmiseks?

1) Elekter (eelnõu lk 23-26)

• Maismaatuuleparkide, meretuuleparke ja päikeseelektrijaamade rajamine
  • Aastaks 2035 on Eestis hinnanguliselt 3000 MW maismaatuuleparke (519 MW 2024), 1000 MW meretuuleparke (0 MW 2024) ning 1600 MW päikeseelektrijaamu (812 MW 2024) kogutoodanguga 16,4 TWh elektritarbimise 11,3-18,5 TWh vastu erinevates prognoosides.
  • Uute tootmisvõimsuste rajamise hoogustamiseks plaanib riik korraldada perioodil 2025-2027 4 TWh/a mahus maismaatuule vähempakkumisi ning kuni 2 TWh meretuule vähempakkumisi.
  • Päikeseparkide rajamiseks ei kavandata eraldi toetusmeetmeid, v.a. hoonete renoveerimisega koos tehtavatele investeeringutele.
  • Toetusmeetmete kõrval peavad tulukindlust pakkuma pikaajalised taastuvelektri lepingud.
• Juhitava võimsuse (hinnanguliselt 1200 MW mahus) tagamine pidevalt, sh 600 MW peab vastama sagedusreservi nõuetele
  • Aastal 2035 tagatakse Eestis juhitav võimsus tõenäoliselt eeskätt gaasielektrijaamadega, 272 MW Auvere elektrijaam saab töötada uttegaasil ja biomassil ja võib arvestada ka 150 MW täiendavate biomassil töötavate koostootmisejaamadega.
  • Põlevkivi otsepõletusel toimivad juhitavad võimsused lõpetavad töö hiljemalt 2035. aasta lõpuks.
  • Uued juhitavad võimsused peavad saama hiljemalt 2040. aastast kasutada CO2 neutraalseid kütuseid.
  • Juhitavatele võimsustele toob täiendust Eleringi sagedusreservide hange (2024/2025), mis toob hinnanguliselt juurde juhitavaid tootmisvõimsusi kuni 500 MW ulatuses aastaks 2028/2029.
• Elektrisalvestite rajamise hoogustamine
  • Aastaks 2035 on Eestis 1000 MW salvestusvõimsust.
• Elektrivõrgu tulevikukindlaks uuendamine
  • Aastal 2035 on rajatud uued Eesti-Läti ja Eesti-Soome ühendused (1700 MW kokku) ning Eestist saab eksportida (ning vajadusel importida) ca 4000 MW ulatuses elektrienergiat.
• Tarbimise juhtimise käivitumine kõigil turutasemetel 
  • Selle tegevuse alla lähevad näiteks tsentraalse arveldamise mudeli rakendamine, andmelao arendused, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, et suurendada elektrisüsteemi paindlikkust, mis aitab kaasa elektrihinna tippude alla toomisele ja panustab elektrisüsteemi toimimisse läbi tootmise ja tarbimise tasakaalu hoidmise.

2) Gaas (eelnõu lk 26-29)

• Gaasituru korraldamine ühtse Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni loomiseks
  • Selleks tuleb arendada jaeturgude ühtlustamisele ühine õigusruum.
  • Gaasisüsteemi järkjärgulisele dekarboniseerimisele üleminekuks tuleb aastaks 2035 tagada taastuvgaaside tootmine 1/3 gaasitarbimise mahust.
• Gaasiinfrastruktuuri toimepidevus ja gaasivaru tuleb igal ajahetkel tagada
  • Taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, gaasivõrgu olemasolu ja piisavus uute gaasielektrijaamade teenindamiseks, LNG terminalide piisavus Balti-Soome gaasituru regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekus, tarbimisvajaduse katmiseks gaasitarned, taristu arendamine ja hooldus, gaasi strateegiline varu, hübriidohtudega toimetulek, toimepidevuse plaanide täiendamine on kõik olulised tegevused gaasiinfrastruktuuri toimepidevuse tagamisel.
• Taastuvgaaside soodustamine kasutuseks sõidukites, tööstuses ja elektrienergia tootmisel
  • Biogaasi teekaardist lähtudes luuakse võimekus 1 TWh taastuvgaasi toodanguks.
  • Aastaks 2026 algatab riik rohevesiniku ülekandetaristu eriplaneeringu, loob ja võtab üle vesinikualased õigusaktid, määrab vesiniku süsteemihalduri ning käivitab vesiniku transiiditaristu teemalise infovahetuse Läänemere riikidega.
  • Aastaks 2035 toodetakse rohevesiniku üle 1100 t/a.

3) Küte ja jahutus (eelnõu lk 29-32)

• Taristu arendamine
  • Hoonete rekonstrueerimisel tuleb luua võimekus minna üle madaltemperatuurilisele kaugküttele, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimiseks. 
  • Tiheasustuses tuleb kaugkütet eelisarendada, sh liita avaliku sektori hooned kaugküttega.
• Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine
  • Rekonstrueerimata 500 km torustike tuleb renoveerida arvestades mh madaltemperatuurilise kaugkütte võimekuse loomisega.
• Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes)
  • Fossiilkütuste kasutus soojusvarustuses tuleb asendada biomassi ja soojuspumpadega jõudmaks aastaks 2040 CO2 neutraalse soojusenergia tootmiseni.
• Kaugjahutuse arendamine
  • Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on see tulemas merevee baasil. Hinnanguliselt tuleb kaugjahutuse arendamiseks Eesti linnades rajada torustikku 120 km.
  • Oluline on lokaalse jahutuse (nt büroohoonetes) liitmine kaugjahutusega, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutuselevõtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse ja kaugjahutust edendavate pilootprojektide käivitamine.

Kui palju maksab arengukavas nimetatud tegevuste elluviimine?

• Eelnevalt kirjeldatud tegevused Eesti energiasüsteemi moderniseerimiseks ning tulevikukindlamaks muutmiseks tähendavad arengukava eelnõu kohaselt hinnanguliselt 14,1 miljardi euro eest investeeringuid, sh elektrivarustuses 11,9 miljardi euro eest (eelnõu lk 37).
• Nende initsieerimiseks on hinnanguliselt vajalik toetusi 2,65 mlrd euro ulatuses (eelnõu lk 37).

Milline saab olema elektri ja soojuse hind aastaks 2035?

• Arengukava eelnõus sisalduva prognoosi kohaselt on elektrihind aastaks 2035 49 EUR/MWh, millele lisanduvad erinevad tasud ja maksud (eelnõu lk 25). 2023 aasta keskmine börsihind oli 90,8 EUR/MWh eest.
• Soojusenergia hind jääb arengukava tegevuste tulemusel hinnavahemikku 80-100 EUR/MWh sõltuvalt soojuspumpade kasutuses elektrihinnast, biomassi ja gaasi kasutuse mahust. 2024. aasta septembri seisuga on suuremate linnade kaugküttevõrkudes soojusenergia piirhind 70-100 EUR/MWh, väikelinnades 60-120 EUR/MWh (eelnõu lk 38).

Mis saab arengukava eelnõust edasi?

• Kliimaministeerium saadab 2025. aastal arengukava eelnõu ministeeriumidele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Seejärel saadab ministeerium arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule.
• Arengukava on plaanitud jõustuma 2025. aasta lõpus ja seda rakendatakse aastani 2035.

Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleks teha energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõus. Vastust ootan hiljemalt 5. detsembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.