Kliimakindla majanduse seadus ei paku ettevõtetele investeerimiskindlust
Kliimaministeerium on koostanud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, millega soovib seada kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid. Koja hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid probleemkohti – ettevõtetele ei ole tagatud investeerimiskindlust, ettevõtete konkurentsivõime säilitamisele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu ning mõjuanalüüs on poolik, kuna mõjusid on analüüsitud ainult osaliselt ning seetõttu ei ole teada, millised on tegelikud eelnõust tulenevad mõjud.
Säilima peab ettevõtete konkurentsivõime
Koda leidis, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei pööra piisavalt tähelepanu ettevõtete konkurentsivõimele ning rõhutasime ministeeriumile saadetud arvamuses, et konkurentsivõime soodustamine peab olema eelnõus ning seletuskirjas tugevamini sõnastatud. Lisaks selgub eelnõud lugedes, et ministeeriumi hinnangul on just väike keskkonnajalajälg konkurentsieelis. Rõhutasime, et konkurentsieelise üheks oluliseks komponendiks on hind, mitte üksnes see, kui keskkonnasõbralik on pakutav toode/teenus. Väike keskkonnajälg ei pruugi väljaspool ELi anda konkurentsieelist, kui toote/teenuse hind on kallim. Koda tõi välja, et kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil ei tohi kahjustaks Eesti konkurentsivõimet ja sotisaalmajanduslikku heaolu.
Kaasnevaid mõjusid ei ole hinnatud piisavalt
Hetkel puuduvad eelnõus piisavad majanduslikud ning sotsiaalsed mõjuanalüüsid ning praegused mõjuanalüüsid on puudulikud. Rõhutasime, et sellised mõjuanalüüsid on hädavajalikud, et näha, milline on plaanitava kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tegelik mõju ühiskonnale ning kas eelnõus sisalduvate eesmärkide täitmine on ühiskonnale jõukohane. Näiteks hetkel puuduvad mõjuanalüüsist eeldused või viited arvutuskäikudele, kuidas mõjusid hinnati. Eelnevast tulenevalt palusime ministeeriumil mõjuanalüüsi täiendada enne eelnõuga edasi liikumist.
Tagada tuleb investeerimiskindlus
Praegune eelnõu ei taga ettevõtetele investeerimiskindlust. Näiteks ei ole hetkel selge, mida täpselt peaksid ettevõtted tegema, et saavutada eelnõus sätestatud kliimaeesmärgid. Praegu loob eelnõu vaid raamistiku, mis ei taga ettevõtetele investeerimiskindlust, sest konkreetsete meetmete sisu ei ole teada ning selgub alles hiljem. Kui seadus ei loo tervikut ning erinevad nõuded kehtestatakse teistes seadustes või arengukavades hiljem, siis teeb see seaduse kogumõju hindamise ettevõtete jaoks võimatuks. Juhtisime tähelepanu sellele, et kui riik soovib saavutada eelnõus sätestatud eesmärgid, siis on vaja ettevõtjatele selgust ja kindlust, kuidas täpselt plaanitakse saavutada soovitud eesmärgid ja muutused.
Oluline on säilitada kohalike ressursside väärindamine
Kaubanduskoja hinnangul peaks seaduse üks olulistest eesmärkidest olemagi kohalike ressursside väärindamine, kuid hetkel on mindud eelnõuga aga seda teed, et kohalike ressursside (puit, põlevkivi, turvas) väärindamist on asutud piirama. Näiteks piiratakse eelnõuga maavara kaevandamise lubade andmist põlevkivi puhul. Koja hinnangul on aga väga oluline kliimaneutraalsuse kõrval hinnata ja väärtustada kohaliku ressursi väärindamist koos teiste oluliste aspektidega nagu konkurentsivõime ja sotsiaalmajanduslikud eesmärgid. Seega oleme seisukohal, et seaduse fookus peaks olema kohalike ressursside väärindamisel ning seda ei tohiks asuda piirama.
Eelnõud ei tohi menetleda kiirkorras
Koda leidis arvamuses, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõud ei tohi menetleda kiirkorras, kuna tegemist on väga olulise seadusega, mis hakkab mõjutama kõiki tegevusvaldkondi ning inimesi ja seab kõikidele pikaajalisi eesmärke. Enne eelnõuga edasi liikumist tuleb täiendada oluliselt mõjuanalüüsi, teha arutelusid erinevate huvigruppidega ning parandada muud eelnõus olevad puudused. Koja hinnangul puudub kiirustamiseks mõjuv põhjus ka seetõttu, et Euroopa Liidus käivad alles arutelud 2040. aasta kliimaeesmärkide osas ning enne otsuste vastuvõtmist ELi tasandil ei ole vaja eelnõu menetlemisega edasi minna.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ülevaatega on võimalik tutvuda SIIN.