Koda tegi 30 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusettepanekut

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 bürokraatiat vähendavat muudatusettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohta. Ettepanekud tuginevad koja kogutud ettevõtjate tagasisidel.

Üheks suurimaks probleemiks peab koda seda, et töötervishoiu valdkonnas on jätkuvalt töötervishoiuarstide puudus ning selle vähendamiseks peaksid tööandjad teatud tingimustel saama töötaja saata tervisekontrolli ka perearsti juurde. 

Tähelepanuväärsemad ettepanekud on seotud ka ohutusjuhenditega, mis peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht. Näiteks peab hetkel iga töötaja saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning tööandja peab koostama ka ohutusjuhendi kuvari kohta. Kuna kuvarit kasutatakse laialdaselt ka peale tööaega, ei peaks seadus eraldi ette nägema juhiseid kuvari kohta ohutusjuhendi koostamise ning kuvariga töötamise juhendi kohta, sest see on tööandjale ebamõistlikult ajakulukas. 

Koja hinnangul ei arvesta praegusel kujul riskianalüüs erinevate ettevõtete olemuse ja vajadustega ning seega tuleks selline riskianalüüs ära kaotada vähemalt madala riskiga töökeskkondade puhul. Oluline on leida lahendus, mille tulemusel oleks ettevõtetel riskianalüüsist päriselt kasu, mitte pelgalt seadusest tulenev kohustus. Suuremate riskidega töökeskkonna puhul peaks Tööinspektsiooni iseteeninduse keskkonnas olev riskianalüüs olema lihtsustatud ning see peaks arvestama sektori spetsiifikat, et ettevõtetel oleks riskianalüüsist ka konkreetne kasu.

Samuti ei peaks olema tööandjal kohustust pidada arvestust isikukaitsevahendite väljastamise kohta. Seadus peab looma üksnes alused, millistel juhtudel on kohustus väljastada isikukaitsevahendeid, kuid iga tööandja peab ise otsustama, kuidas ta enda riske maandab ning võimaliku vaidluse korral isikukaitsevahendite väljastamist tõendab. 

Lisaks tegime ka ettepanekud, et  edaspidi võiks olla töökeskkonnanõukogu vabatahtlik, mitte kohustuslik, ning kaotada hetkel kehtiv tööandja kohustus viia läbi süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli, mis on ettevõtete jaoks koormav ning ajakulukas. 

Veel näiteid tähelepanuväärsematest ettepanekutest:

• Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond võiks võimaldada ettevõtetel ligipääsu erinevatele abimaterjalidele ja juhenditele, mis on loodud vastavalt erinevate valdkondade spetsiifikale ning mida ettevõtted saavad vastavalt enda vajadustele kohandada;
• Juhul, kui ettevõttes on üks töötaja, kes on ise samal ajal ka ettevõtte omanik ja juhatuse liige, siis ei peaks olema tervisekontroll kohustuslik madala riskiga töökohtadele, sest töötaja/tööandja saab ise vastutada oma tervise eest;
• Esimese tervisekontrolli toimumise aeg võiks olla seotud katsaeaja ja selle lõppemisega ehk esimene tervisekontroll võiks toimuda 2 kuu jooksul peale katsaeaja lõppu;
• Lihtsustada tuleks töötaja juhendamise ning väljaõppe kinnitamist/tõendamist nii, et edaspidi ei pea eraldi tööandja kinnitama juhendamist ja väljaõpet, vaid neid saaks kinnitada ühe korraga;
• Ühte kontserni kuuluvad ettevõtted, mis füüsiliselt asuvad samal pinnal ning kus töötajad töötavad samal pinnal, saaksid kasutada sama riskianalüüsi.

Manusesse on lisatud dokument kõikide muudatusettepanekutega koos koja arvamusega.