Koda toetab riigi plaani kaotada paberil ostukviitungite väljastamise kohustus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja annab kauplejale võimaluse lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Koda toetab plaanitavaid muudatusi.
Kauplejal kaob kohustus väljastada vaikimisi paberil ostukviitung
Hetkel kehtiva tarbijakaitseseaduse kohaselt on kauplejal kohustus väljastada tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot. Kui ostusumma on alla 20 euro, siis üksnes tarbija nõudmisel.
Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust, millega kaotakse kauplejal kohustus väljastada tarbijale vaikimisi paberil ostukviitung. Ostukviitung tuleb kauplejal tulevikus väljastada üldreeglina üksnes siis, kui tarbija ostukviitungi saamise soovist eelnevalt teavitab või kui tarbija sooritab ostu sularahas ja/või ei registreeri ostu kliendikaardiga, mis võimaldab tarbija ostuajalugu tagantjärgi välja võtta.
Toetame neid erisusi, kuid rõhutasime ministeeriumile saadetud kirjas, et teise erisuse osas, mis puudutab sularahaga maksmist ja kliendikaardi kasutamist, peab seadusesse minema põhimõte, et mõlemad tingimused peavad samaaegselt täidetud olema. See tähendab, et näiteks üksnes sularahaga maksmine ei pea automaatselt tähendama seda, et kaupleja on endiselt kohustatud ostukviitungit paberil väljastama. Kui tarbija maksab sularahaga, kuid kasutab kliendikaarti ja ostust jääb jälg maha, siis ei peaks kauplejal olema kohustust ostukviitungit paberil väljastada.
Kaupleja võib teha arve kättesaadavaks, vaid ühes kanalis
Ministeerium on teinud ettepaneku muuta seadust ka selliselt, et kauplejal on kohustus teha tarbijale arve tasuta kättesaadavaks ühes kanalis ning kui tarbija soovib arve saamist mitmesse kanalisse korraga, võib kaupleja küsida selle eest mõistlikku tasu. Kui tarbija soovib n-ö tasuta kanalit muuta, siis kaupleja peab seda laskma tal tasuta teha. Koda toetab seda põhimõtet.
Samas tegime ministeeriumile ettepaneku, et seadus peaks suunama tarbijaid paberarvete asemel valima muid arve saamise viise, mis puudutab kestvuslepinguid. Seetõttu palusime kaaluda lahendust, et kestvuslepingu alusel osutatud teenuste puhul oleks paberarve saatmine tasuline, kui tarbija tellib iseteenindusportaalis/pangas vms keskkonnas e-arve või kui tarbija on andud kauplejale e-posti aadressi. Näiteks kui tarbija on tellinud e-arve või andnud kauplejale e-posti aadressi ja kaupleja on teavitanud, et e-arve saamine on tasuta ja ülejäänud arve saatmise viisid mitte, siis ei tohiks tarbijal olla õigust nõuda kauplejalt, et tasuta kanaliks on paberarve saatmine.
Kaupleja võib kestvuslepingu alusel osutatud teenuse puhul lõpetada dubleeriva paberarve saatmise
Lisaks on ministeerium teinud ettepaneku, et kaupleja võib edaspidi kestvuslepingu alusel osutatud teenuse puhul lõpetada tarbijale paberarve saatmise, kui tarbija on tellinud iseteenindusportaali/pangas vms keskkonnas omale e-arve. Koda toetab seda muudatust, sest see võimaldab vähendada paberarvete saatmisega seotud kulusid ja avaldab positiivset mõju ka keskkonnale.
Tarbijakaitseseaduse muutumise seaduseelnõu valmib praeguse ajakava kohaselt 2023. aasta neljandas kvartalis ning muudatuste jõustumine on planeeritud 2024 aasta teises kvartalis.
Tutvu plaanitavate tarbijakaitseseaduse muudatuste ülevaatega siin.