Pöördusime õiguskantsleri poole seoses toidu- ja veterinaarjärelevalve tasudega
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda näevad mitmeid probleeme toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra regulatsioonis ning palusid seetõttu õiguskantsleril kontrollida, kas vastav regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega.
Tunnitasu määra tõstmine on läbipaistmatu ja kontrollimatu
Üheks murekohaks on see, et toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra tõstmine on läbipaistmatu ja kontrollimatu. Põhjus peitub selles, et regionaal- ja põllumajandusministeerium ei tõenda ega põhjenda piisavalt detailselt, miks tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra.
Näiteks 2023. aasta detsembris tuli ministeerium välja eelnõuga tõsta toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetavat tunnitasu määra ca 40 protsenti ning veterinaarjärelevalve puhul ca 85 protsenti. Ministeerium põhjendas tasude tõstmist sisendite kulu kasvu ja inflatsiooniga. Selline selgitus jääb aga arusaamatuks. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 9,2 protsenti ning keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta 3. kvartalis 10 protsenti suurem kui aasta varem. Seega inflatsioon ega keskmise kuupalga kasv ei saa olla põhjuseks tõsta tasu määrasid vastavalt 40 ja 85 protsenti.
Ettevõtlusorganisatsioonide kriitika peale otsustas ministeerium tõsta tunnitasu määrasid esialgu plaanitust väiksemas mahus ehk 25 protsenti. Samas jääb ka hetkel kehtivate tunnitasu määrade osas ebaselgeks, miks tõsteti tasusid ca 2,5 korda rohkem kui oli eelmise aasta inflatsioon ja palgakasv. Eeltoodud põhjusel ei saa välistada, et kulude kasv on tingitud sellest, et järelevalve teostamine ei toimu enam nii efektiivselt ja kulutõhusalt kui varasematel aastatel.
Järelevalvetasud selguvad liiga hilja
Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab muret ka see, et ministeerium on andnud järelevalvetasu määrade kehtestamise eelnõude osas aastast aastasse väga lühikese arvamuse avaldamise tähtaja ning tunnitasu määr selgub reeglina alles detsembri teises pooles. Seetõttu on ka ettevõtjatel keeruline eelarveid tehes arvestada, milliseks kujunevad järgmise aasta tunnitasu määrad. Prognoosi tegemise teeb keerulisemaks ka see, et tasu tõus ei ole igal aastal seotud näiteks inflatsiooni või mõne muu prognoositava näitajaga.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaks järgmise aasta tunnitasu määr olema teada hiljemalt novembri keskpaigas ning vastav eelnõu peaks olema kooskõlastusringil hiljemalt oktoobri lõpus.
Tunnitasu määra kehtestamine määrusega ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega
Lisaks on küsitav, kas kehtiv õiguslik lahendus, kus järelevalvetasu tunnimäärade kehtestamine toimub ministri määruse alusel, on kooskõlas põhiseadusega. Nimelt näeb põhiseadus ette, et riiklikud lõivud, mille alla lähevad ka järelevalvetasud, tuleb sätestada seadusega. Kuigi toiduseaduses ja veterinaarseaduses on kirjas järelevalvetasu määramise põhimõtted, siis on need liiga üldised, annavad ministrile liiga laia diskretsiooni ulatuse ning seetõttu ei ole avalikkusel, sh järelevalvetasu maksjatel võimalik aru saada, miks on kehtestatud just sellised tunnitasu määrad.
Eeltoodud põhjustel pöördusime õiguskantsleri poole ning palusime kontrollida, kas järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tunnitasu määrade regulatsioon on kooskõlas põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega, sh õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega, ning põhiseaduse §-ga 113.