Euroopa Liit on avaldanud eelnõu, mis kehtestab täiendavad kohustused infoühiskonna teenuste vahendajatele, näiteks internetiühenduse teenuse pakkujatele, müügiplatvormidele, jagamismajanduse platvormidele, hinnavõrdluslehtedele jm. Anna hiljemalt 13. jaanuariks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.

Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on täna sama. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks.

Euroopa Komisjon on algatanud konsultatsiooni, milles soovib teada, kuidas efektiivsemalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning kas on vajalik muuta olemasolevaid nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2018/842. Tõime Keskkonnaministeeriumile saadetud arvamuses esile, et eelkõige on oluline toetada innovatsiooni ning uute tehnoloogiate arendamist. Rangemate nõuete kehtestamisel peab toetama ettevõtteid, keda muudatused negatiivselt mõjutavad.

Sotsiaalministeerium koostas töölepingu seaduse muudatused, mis muu hulgas sisaldavad ka koja ettepanekut lihtsustada 13-14-aastaste noorte tööle võtmise reegleid. Samas sisaldab eelnõu aga ka selliseid muudatusi, mis võivad tööandjatele kohustusi hoopis juurde tekitada.

Kaubanduskoda toetab riigi plaani liita akrediteerimistegevus Standardikeskusega ning lõpetada Akrediteerimiskeskuse tegevus. Tegemist on ühe osaga riigireformist.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni. Kontseptsioon loob uue haldussanktsiooni liigi: haldustrahvi, millega hakatakse karistama eeskätt finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumisi. Koda näeb kontseptsioonis mitmeid murekohti.

Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et kolmandate riikide välisüliõpilaste tööaja piiramine 16 tunnini nädalas on põhjendamatu. Piirangu tulemusena võib riigil jääda saamata aastas kuni 2 miljonit eurot maksutulu ning riik peab hakkama kõrgharidust senisest rohkem finantseerima.

Eestis lahendatakse riigihangete vaidlusi kuni neljas astmes. Nendest esimene on kohtuväline riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), kelle otsuse peale saab pöörduda halduskohtusse ning edasi ringkonna- ja riigikohtusse. Selleks, et tõsta vaidlustuskomisjoni otstuste kaalu ja vähendada ühe astme võrra kohtumenetluse protsessi, on rahandusministeerium teinud ettepaneku liita komisjon kohtusüsteemi osaks.