Koda leiab, et Euroopa Liidu kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett peab olema selline, mis võimaldab kliimaeesmärkide saavutamisega seotud tegevusi ellu viia sellises tempos, mis ei vähenda inimeste elatustaset, ei kahjusta ettevõtjate konkurentsivõimet ning arvestab tegelike tehnoloogiliste arengutega. Hetkel ei ole koja hinnangul kõik kliimapaketis sisalduvad nõuded realistlikud ega väljapakutud ajakavas teostatavad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud ehitusseadustiku muudatuste väljatöötamise kavatsuse, mis sisaldab mitukümmend ettepanekut ehitusseadustiku muutmiseks. Kaubanduskoda avaldas toetust mitmele ettepanekule, näiteks ehitusvaldkonna digitaliseerimisele. Samas juhtisime ministeeriumi tähelepanu ka mitmele dokumendis nimetamata ehitusvaldkonna kitsaskohale, millele tuleb lahendus leida.

Justiitsministeeriumi eestvedamisel on valminud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis pakub tööalase diskrimineerimise eest kaitset inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumisest. Koja hinnangul on tegemist ülereguleerimisega, sest juba täna on Eesti õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed rikkumisest teavitajate kaitseks.

Riik on koostanud ligipääsetavuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse uued nõuded ligipääsetavuse tagamiseks teatud teenuste ja toodete osas ning millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv. Samuti soovitakse lihtsustada piiriülest kaubandust ja nii puudega kui ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vaba liikuvust, ning suurendada toodete ja teenuste siseturul kättesaadavust. Koda juhtis sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses tähelepanu mõningatele kitsaskohtadele.

Euroopa Komisjon avalikustas uue tarbijakrediidi direktiivi eelnõu, mis lisab krediidiandjatele täiendavaid kohustusi ning laiendab direktiivi nõudeid ka tavakauplejatele, kes pakuvad tasuta järelmaksu. Koda näeb eelnõus mitmeid murekohti.

Euroopa Parlament esitas muudatusettepanekud, mis võivad puudutada mitmete erinevate valdkondade ettevõtteid, näiteks keemia-, metalli-, tekstiilitööstuse, aga ka ehituse, masinate remondi ning elektroonika tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Muudatuste jõustumisel muutuvad töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid tänasest rangemaks.

17. augustil hakkas kehtima muudatus, mis ütleb selgelt, et töötajate nakkusohutuse tagamiseks tuleb tööandjal töötajad eelkõige kas vaktsineerida, testida või küsida neilt COVID-19 nakkusohutuse tõendit. Muudatus ei toonud aga tegelikult tööandjale kaasa uusi võimalusi, vaid täpsustas olemasolevaid.

Keskkonnaministeerium on koostanud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on vähendada ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside kasutamist ning edendada korduskasutuspakendite kasutamist. Kaubanduskoda toetab eelnõu peamist eesmärki, kuid samas näeme plaanitavates muudatustes mitmeid probleemseid kohti.