Kaubanduskoda saatis sotsiaalministeeriumile arvamuse, milles peab jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele muutuvtunni kokkulepete võimaldamist positiivseks. Sama võimalus võiks tulevikus laieneda ka teistele sektoritele. Muudatus tähendab seda, et töötajaga saab edaspidi sisuliselt kokku leppida tööajas ajavahemikuna. Näiteks, et lisaks fikseeritud tööajale (näiteks 20 tundi nädalas) saab töötaja teha veel täiendavalt tööd kuni 8 tundi nädalas.

Kuigi kutsehaiguse diagnoosimine eeldab põhjuslikku seost töökeskkonna ohuteguri või töötingimustega, ei ole diagnoosi paneval arstil täna tegelikult kohustust töökeskkonnaga tutvuda ega ka tööandjaga suhelda. Seos määratletakse pelgalt paberite ja töötaja öeldu põhjal.

Riik saatis kooskõlastamisele riigihangete ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt plaanitakse uuendusi riigihangete valdkonnas. Näiteks on plaanis laiendada ärisaladuse põhjendamise regulatsiooni kõikidele riigihangetele, mitte ainult hankemenetlusele. Arvamuses toetasime mitmeid muudatusi ning tõime esile täiendavaid ettepanekuid riigihangete valdkonna muutmiseks.

Kaubanduskoda toetab rahandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ettevõtjale õiguse otsustada, kas ja millistele isikutele peab maksu- ja tolliamet võimaldama juurdepääsu ettevõtja maksukäitumise hinnangutele. Praegu on maksu- ja tolliametil lubatud sellist hinnangut jagada üksnes ettevõtjaga, kelle kohta on hinnang koostatud.

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, mis puudutab kõiki tööandjaid seoses ohutuskaartide hankimisega ning lisaks ka neid tööandjaid, kelle tööprotsessid ongi seotud kemikaalidega, nt metalli, mööbli või rõivatootmisega. Eelnõus on tööandjatele nii positiivseid kui negatiivseid muudatusi.

Kaubanduskoda pöördus Siseministeeriumi poole, et muuta välismaalaste seaduses Eestis registreeritud renditöö vahendaja deposiidiga seonduvaid sätteid leebemaks või kaotada nõue täielikult.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole, et rõhutada diislikütuse aktsiisimäära tõstmisega seostuvaid negatiivseid mõjusid ning tegi ettepaneku aktsiisitõus ära jätta või edasi lükata.

Koda peab positiivseks, et valitsusel on valminud kava, mis annab nii üksikisikule, ettevõtjale kui ka riigile käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele, ning annab ülevaate nii lühi- kui ka pikaajalistest tegevustest seoses koroonakriisi lahendamisega. Samas on ettevõtjatel ootus, et lähtealused oleksid konkreetsemalt sõnastatud, et nii tööandjatel kui ka inimestel oleks paremini arusaadav, millal plaanib riik hakata piiranguid leevendama või olukorra halvenedes uusi piiranguid kehtestama.