Euroopa Komisjon on välja tulnud kõrgete energiahindade leevendamise ettepanekutega, mille kohta andis kaubanduskoda tagasisidet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisaks sellele, et suurettevõtted vajavad toetavaid meetmeid tõi koda välja, et energiaettevõtetele ei tohiks seada ajutist solidaarsuspanuse maksumäära 33% ulatuses.

Siseministeerium on tulnud välja eelnõuga, mille kohaselt oleks 2022. aasta sisserände piirarvu järelejäänud osast (1. septembriga seisuga 58 elamisluba) broneeritud 10 elamisluba välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele Eestis töötamiseks ja ülejäänud osa oleks vabalt jaotamiseks.

Praegune ajutine haigushüvitise maksmise süsteem näeb ette, et töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on kuni üks päev, tööandja vastutus teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus on alates kuuendast haigestumise päevast. Sotsiaalministeerium on välja tulnud seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille kohaselt jätkub praegune ajutine haigushüvitise regulatsioon 2023. aastast tähtajatult.

Kaubanduskoda edastas teisipäeval Riigikogu majanduskomisjonile pöördumise, milles väljendasime seisukohta, et Eestil puudub põhjus ja vajadus suurendada aastaks 2030 taastuvelektri osakaalu praeguste eesmärkidega võrreldes kaks ja

Rahandusministeerium on tulnud välja eelnõuga, mis lükkab ühe aasta võrra edasi teatud kütuste ja elektrienergia aktsiisitõusu. Kaubanduskoda toetab seda ettepanekut, sest energiakandjate kõrgete hindade ja kiire inflatsiooni tingimustes ei ole lähiajal mõistlik aktsiisimäärasid tõsta.

Selle aasta märsis võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldas juriidilistel isikutel teha 2022 aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi maksuvabalt. Kaubanduskoda pöördus ministeeriumi poole, et pikendada tehtud erandit veel vähemalt ühe aasta võrra.

Koda tegi Rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tulumaksuseaduses sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäärasid, sest kehtivad piirmäärad ei võimalda enam hüvitada töösõite varasemas mahus, võttes arvesse viimase aja väga kõrget inflatsiooni, sh kütusehindade, sõiduautode ning sõiduauto hooldamisega seotud kulude kasvu.

Rahandusministeerium on tulnud välja krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega, mille eesmärk on luua Eestis positiivne krediidiregister. Tegemist oleks andmekoguga või andmevahetusplatvormiga, mille kaudu peavad krediidipakkujad vahetama omavahel infot eraisikute olemasolevate finantskohustuste kohta.