Current drafts archive

Kuigi turvakaamerad, autodele paigaldatavad liikluse jälgimise kaamerad ja muud videokaamerad on meil igapäevaelu loomulikuks osaks saanud, tuleb ka nende kasutamisel järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (lühendina GDPR).

Sotsiaalministeerium plaanib muuta Vabariigi Valitsuse määrusi seoses keemiliste ohutegurite piirnormidega ning kantserogeensete ainetega töökeskkonnas. Näiteks kehtestatakse 18 kantserogeensele ainele senisest rangemad nõuded ning ohtlike ainete nimekirja lisatakse uusi aineid.

Taaskord on päevakorral küsimus, kas on vaja muuta väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) määratlust. Täna kuulub ettevõte VKE alla, kui tal on alla 250 töötaja ning aastane käive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium plaanib koostada nimekirja kõrgväärtusega andmetest (KVA), mida tuleks edaspidi anda kõigile osapooltele tasuta kokkulepitud masinloetavas formaadis. Esimesed kaks valdkonda, kus soovitakse KVA määratleda on statistika ja ettevõtluse andmed.

Rahandusministeerium soovib maksualase teabevahetuse seaduses kehtestada nõude, et maksunõustaja peab esitama maksuhaldurile teabe piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.

Rahandusministeerium on töötanud välja tulumaksuseaduse muudatused, millega muu hulgas pannakse Eesti ettevõttele kohustus tasuda oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa ettevõte (rendileandja) ei ole oma maksukohustust Eestis täitnud. Anna teada, mida arvad sellest muudatusest.

Euroopa Liidus on kehtestatud määrused, millega tõhustatakse kontrolli taimedele ja taimsetele saadustele kahjulike organismide EL-i sissetoomise ja seal levimise üle. Määruse Eesti-sisene rakendamine toob endaga muuhulgas kaasa täiendavad nõuded põllumajandusettevõtete tegevusele, rangema kontrolli erinevate taimede ja mahepõllunduse toodete üle ning märkimisväärselt suuremad riigilõivud.

Riigil on kavas koostada õhusaasteainete vähendamise programm aastateks 2020-2030. Programmi eesmärk on vähendada eriti peente osakeste (PM2,5), lämmastikoksiidide (NOx), mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), vääveldioksiidi (SO2) ja ammoniaagi (NH3) heidet. Meetmeid eesmärgi saavutamiseks tuleb rakendada peamiselt transpordi- ja põllumajandussektoris.