Sotsiaalministeerium tuli 14. aprillil välja plaaniga muuta muuhulgas puudega täisealist hooldava töötaja hoolduspuhkuse saamise korda selliselt, et töötaja ei taotle puhkust enam tööandjalt, vaid sotsiaalkindlustusametilt ning seejuures ei pea töötaja puhkuse kasutamisest tööandjat ette teavitama. Kaubanduskoja hinnangul on aga kindlasti vaja tööandjat ette teavitada hoolduspuhkuse kasutamisest.

Koda pöördus mai alguses sotsiaalministeeriumi poole mitme ettepanekuga, et muuta töötajate tervisekontrolliga seotud nõudeid nii tööandja kui ka töötaja jaoks paindlikumaks ja läbipaistvamaks.

Euroopa komisjon on tulnud välja direktiivi ettepanekuga, mis paneb ettevõtetele mitmeid uusi kohustusi seoses äriühingute kestliku juhtimise ning inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Kuigi koda toetab direktiivi ettepaneku eesmärki, näeme selles mitmeid problemaatilisi kohti.

Riigikogu menetluses on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE), milles sisaldub ka mitmeid äriseadustiku muudatusi. Näiteks paneb eelnõu osaühingu ja aktsiaseltsi juhatusele täiendavaid kohustusi seoses äriühingu majandusliku olukorra halvenemisega. Koda tegi Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku jätta äriühingu juhatusega seotud muudatused eelnõust välja.

Euroopa Komisjon tuli välja ettepanekuga, mis paneb gaasihoidlate operaatoritele kohustuse tagada alates 2022. aasta 1. novembris hoidlates 80 protsendiline täituvus ning sellele järgnevatel aastatel 90 protsendiline täituvus. Koja hinnangul on see ettepanek igati vajalik, kuid ettepanek vajab ka täpsustamist.

Euroopa komisjon algatas märtsis avaliku konsultatsiooni, milles pakkus välja meetmeid, kuidas muuta kaupade müügi direktiivis reguleeritud garantii tingimusi ning tarbijaõigusi, et edendada kaupade säästvat tarbimist. Muuhulgas soovis komisjon teada, kas tuleks kehtestada reegel, et puudusega või katki läinud toodet tuleks esmalt parandada ning uue tootega asendamine toimuks alles siis, kui toodet ei ole võimalik parandada.

Euroopa Komisjon on välja tulnud andmemääruse (Data Act) eelnõuga, mille eesmärk on reguleerida nii toodete kui ka teenuse tarbimise käigus loodud andmete kasutamist, samuti andmete jagamist ettevõttelt kasutajale, ettevõttelt ettevõttele kui ka ettevõttelt avaliku sektori asutustele. Kaubanduskoja hinnangul vajab andmemääruse eelnõu enne selle vastu võtmist veel palju tööd, sest see on liiga ebaselge ning selles piiratakse oluliselt ettevõtete lepinguvabadust ning tasu küsimise võimalusi. Hetkel jääb arusaamatuks, kuidas saavutatakse andmemäärusega selle selgitustes välja toodud eesmärgid, milleks on ettevõtlusvabadus ja konkurentsi suurendamine ning uute äriliste võimaluste loomine.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole seoses sõjategevuse mõjudega Eesti ettevõtetele. Kaubanduskoda andis lühiülevaate ja tegi mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid sõjategevusega seotud negatiivset mõju leevendada või ära hoida.