Meie arvamus

Kaubanduskoda pöördus taaskord Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, et juhtida tähelepanu tõsistele haridusvaldkonna puudujääkidele, mille olemasolu on ministeerium eelnevalt kojale tunnistanud, kuid millele ei ole jätkuvalt lahendusi. Samuti sooviti pöördumises ka selgitusi mitmetele uutele kitsaskohtadele.

2023. aasta sisserände piirarvuks plaanitakse 1307, mis omakorda soovitakse jagada erinevate valdkondade vahel, vähendades nii osade sektorite võimalusi palgata kvalifitseeritud töötajaid. Koda soovib, et sisserände piirarv jääks vabalt jaotamiseks.

Kaubanduskoda saatis riigikogu keskkonnakomisjonile oma ettepanekud seoses jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille peamine eesmärk on vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete kasutamist. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki, kuid samas näeme plaanitavates muudatustes mitmeid probleemseid kohti.

Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

Riigikogu majanduskomisjonis on arutlusel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab mikro- ja väikeettevõtetele võimaluse osta kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat universaalteenusena sarnaselt kodutarbijatega. Kaubanduskoda leiab, et eelnõus sisalduv ei ole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Euroopa Komisjon on välja tulnud kõrgete energiahindade leevendamise ettepanekutega, mille kohta andis kaubanduskoda tagasisidet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisaks sellele, et suurettevõtted vajavad toetavaid meetmeid tõi koda välja, et energiaettevõtetele ei tohiks seada ajutist solidaarsuspanuse maksumäära 33% ulatuses.

Siseministeerium on tulnud välja eelnõuga, mille kohaselt oleks 2022. aasta sisserände piirarvu järelejäänud osast (1. septembriga seisuga 58 elamisluba) broneeritud 10 elamisluba välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele Eestis töötamiseks ja ülejäänud osa oleks vabalt jaotamiseks.

Praegune ajutine haigushüvitise maksmise süsteem näeb ette, et töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on kuni üks päev, tööandja vastutus teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus on alates kuuendast haigestumise päevast. Sotsiaalministeerium on välja tulnud seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille kohaselt jätkub praegune ajutine haigushüvitise regulatsioon 2023. aastast tähtajatult.