26. jaanuaril saatsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Soome Kaubanduskoda kahe riigi valitsustele ühispöördumise, kus rõhutatakse planeeritavate piirangute leevendamise vajadust. Pöördumises tuuakse välja, et mõlema riigi reisiettevõtted on valmis reisijatelt nõudma ka negatiivse koroonatesti olemasolu enne reisi.

Eesti peab hiljemalt 3. juuliks üle võtma ühekordse plasti direktiivi, mis näeb ette mitmeid meetmeid ühekorra plasttoodete tarbimise vähendamiseks. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eesmärgi saavutamiseks suurendada nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkust, kuid samas oleme vastu ühekorra plasttoodete maksu kehtestamisele.

Justiitsministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt tuleb edaspidi maksta mitmete tehnikatoodete, näiteks arvutid, nutitelefonid, salvestavad telerid, mälupulgad ja mälukaardid ostmisel kuni 4-eurost täiendavat tasu.

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega muudab prillide hüvitamise korda. Eelnõus on küll positiivseid muudatusi, kuid koda tegi ettepaneku neid täpsustada, et töötajad ei kuritarvitaks oma võimalusi.

Võrreldes kehtiva direktiiviga on eelnõu kohaldamisalas rohkem sektoreid, lisatud on uued trahvimäärad (kuni 10 miljonit eurot või 2% ülemaailmsest käibest) ja loodud on täiendav küberturvalisuse alane vastutus juhtorganite liikmetele. Koda tõi oma arvamuses mh esile, et eelnõus esitatud trahvimäärad on ebaproportsionaalselt suured ja ettevõtete teavitamiskohustused peavad olema mõistlikud ning mitte liialt koormavad.

Sotsiaalministeerium on hakanud välja töötama uut heaolu arengukava aastateks 2023-2030. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta uues arengukavas fookusess tööõiguse paindlikumaks muutmine.

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega soovib uuendada maa korralise hindamise ja maksustamise põhimõtteid. Koda tõi seisukohas Keskkonnaministeeriumile esile, et maamaksu tõusu piirmäära aastase tõusu protsent võiks 10% asemel olla 5-7% aastas ning maa väärtuse hindamisel peaks arvestama ka maakasutuse piiranguid.

Vahet ei ole, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on täna sama. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks.