Euroopa Liidus on aegade jooksul kehtestatud mitmeid toidutarneahela (loomad, sööt, loomsed saadused, toit) kontrolli ja muid toiminguid reguleerivaid määruseid ja direktiive, mis 2017. aastal viidi täiendatud ja uuendatud kujul kokku ühte Euroopa Liidu määrusesse (2017/625). Määruse Eesti-sisenerakendamine toob endaga kaasa mitmete seaduste muutmise.

Sotsiaalministeerium on saatnud koskõlastamiseks eelnõu, millega võetakse üle kaks mere- ja kalandustööd puudutavat direktiivi. Näiteks peavad edaspidi alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavatele töötajatele olema tagatud meretöö eripärale vastavad töötingimused ning võimaliku haigestumise korral meditsiiniline abi.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni koodeksi 2016. aastal vastu võetud muudatused. Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks muudetakse meresõiduohutuse seadust.

Eesti on tänaseks sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga. Lepingud on sõlmitud kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidega, lisaks veel näiteks Hiina, India, USA, Ukraina, Valgevene, Norra ja Šveitsiga. Anna teada, millise riigiga võiks Eesti veel lepingu sõlmida.

Riik plaanib koostada ettevõtluse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse arengukava, millega pannakse paika nende valdkondade põhifookus aastateks 2021-2035. Anna teada, milliste kitsaskohtade lahendamisele peab arengukava keskenduma.

Riik keelab hiljemalt 2021. aasta 1. novembril 15 ebaausat kaubandustava toiduainete tarneahelas. Edaspidi on keelatud näiteks tellimuse tühistamine liiga lühikese etteteatamise ajaga ning kiiresti riknevatele toiduainetele pikema kui 30-päevase maksetähtaja seadmine. Anna teada, millist mõju avaldavad need keelud sinu ettevõttele.

Küllap on paljud ettevõtted märganud, et nii mõnedki nende valdkonda puudutavad seadused või määrused tekivad kohati üleöö, teinekord aga arutatakse teemat pikalt ja laialt. Aeg-ajalt kehtestatakse ka õigusakte, mida reaalses elus pole vaja, samas teised valdkonnad on jäänud reguleerimata. Sellise määramatusega võitlemiseks on loodud teatud põhimõtete kogumik, mille nimeks on õigusloomepoliitika põhialused.

Rahandusministeerium kavandab muudatusi käibemaksuseaduses (edaspidi KMS). Eelnõuga sätestatakse nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus ning lootusetute võlgade korral käibemaksukohustuse korrigeerimise kord. Lisaks täpsustatakse investeeringukulla mõistet.