Euroopa komisjon on teinud ettepaneku lõpetada märtsis ja oktoobris toimuv aastaaegadega seonduv kellakeeramine. Ettepaneku kohaselt jääb igale liikmesriigile õigus otsustada, kas jääda suveajale või talveajale. Viimast korda toimub kellakeeramine 31. märtsil 2019.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on valminud rahvastiku tervise arengukava esialgne versioon, mille eesmärk on kasvatada Eesti inimeste oodatavat ja tervena elatud eluiga ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid.

Eesti osaleb mõjutatud riigina Läti mereala ruumilise planeerimise piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluses. Mereala planeeringu eesmärk on kokku leppida põhimõtted ja väärtused, millest lähtuvalt kasutatakse Läti mereala.

Euroopa Komisjon on koostanud küsimustiku ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajalise strateegia kohta. Eestis on üheks kõige suuremaks kliima- ja energiapoliitiliseks väljakutseks transpordisektori energiatarbimise- ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Seetõttu võiks samadele küsimustele rõhku panna ka avaliku konsultatsiooni tulemustel kavandatav strateegia.

Riik plaanib tööõnnetuste hüvitamiseks luua erakindlustusel põhinevat tööõnnetuste hüvitamise süsteemi, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse toimumise suhtes.

Euroopa Komisjon on koostanud küsimustiku, mille abil soovitakse ettevõtjatelt teada võimalusi kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks.

Maaeluministeerium on alustanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamist sihiga luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.